Liikme suurus ei ole pustitamisel

Kuni poolte riigi esindajate puhul võib lähtuda sihtasutuse põhikirjas kindlaksmääratud isikute ettepaneku te st; 3 nõukogu kinnitab sihtasutusele hiljemalt majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid; 4 nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas. Nõukogu tegevusest teavitamine 1 Äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, või riigi asutatud sihtasutuse nõukogu esimees on kohustatud osalust valitsevale ministrile või asutajaõigusi teostavale isikule ja rahandusministrile esitama nõukogu koosoleku: 1 päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist; 2 protokolli koos koosoleku materjalidega viivitamata pärast selle kinnitamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist.

Seltsi liikmeks astumiseks peab olema kahe liikme soovitus.

Mittetulundusühing Hiiukala põhikiri

Seltsi liikmetel on õigus: 1 Aktiivselt osa võtta seltsi tegevusest eesmärkide ja ülesannete täitmisel ja püstitamisel. Seltsi tegevusest ajutiselt eemaldatud või liikmeskonnast välja arvamise otsuse peab juhatus tegema 30 päeva jooksul. Seltsi liikmeskonnast välja arvatud liikmel on õigus oma liikmeks ennistamist taotleda järgmisel üldkoosolekul. Liikmest lahkumise või välja arvamise korral sisseastumis- ja liikmemaksu ei tagastata. IV Juhtimine ja tegevuse kontrollimine Seltsi tööd korraldavad: üldkoosolek ja juhatus; kontrollimist teostab revisjonikomisjon Kõrgemaks juhtorganiks on liikmete üldkoosolek, mis toimub vähemalt üks kord aastas.

Üldkoosolek võib otsustada kõiki seltsi tegevusse puutuvaid küsimusi, kusjuures selle ainupädevusse kuulub : 1 põhikirja kinnitamine, muutmine ja täiendamine 2 aasta tegevus- Mida vastab liikme suurusele finantsaruande ja revisjoni aruande kinnitamine 3 seltsi arengukava kinnitamine 4 juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete valimine 5 seltsi tegevuse reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise otsustamine 6 sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine 7 eriti tähtsate seltsi tegevust puudutavate küsimuste lahendamine ja otsuste tegemine Otsused võetakse vastu lihthääleenamusega, välja arvatud käesoleva põhikirja punkt Hääletamine toimub vastavalt koosoleku reglemendile kas avaliku või salajase hääletamise teel.

Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Lisana osa võtnud liikmete nimekiri. Üldkoosoleku vahelisel ajal juhib seltsi tegevust 7-liikmeline juhatus. Seltsi juhatus valib oma liikmete hulgast esimehe, kes juhib selle tööd. Tööjaotus juhatuse liikmete vahel otsustatakse Liikme suurus ei ole pustitamisel koosolekul vastavalt juhatuse pädevusele.

Juhatus valitakse üheks aastaks. Juhatuse liige, kes ei ole õigustanud seltsi liikmete usaldust, võidakse liikmete poolt tagasi kutsuda enne tähtaega. Tagasikutsumine või asendusliikme valimine otsustatakse üldkoosoleku poolt.

  1. Peenise suurus sormedele
  2. Liikme suurendamine nii palju

Juhatus otsustab kõik seltsi tegevusse puutuvad küsimused, väljaarvatud üldkoosoleku ainupädevasse kuuluva. Juhatuse pädevusse kuulub: 1 liikmete vastuvõtmine, liikmeskonnast lahkumise ja väljaarvamise otsustamine, liikmete arvestuse pidamine; sisseastumis- ja liikmemaksu kogumine 2 vallas- ja kinnisvara kasutamine ja käsutamine 3 teiste seltsidega ühinemine ja sealt lahkumise otsustamine ning nendega koostöö tegmise otsustamine 4 laenude taotlemine ja andmine, projektide ja fondide kaudu raha taotlemine ja nende täitmise kontroll 5 seltsi alakomisjonide ja institutsioonide asutamine ja kinnitamine 6 välissuhete koordineerimine 7 sümboolika kavandite väljatöötamine ja kinnitamine 8 juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis.

Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 5 liiget. Otsused võetakse vastu lihthääleenamusega.

  • Põhikiri – Assikvere Haridusselts
  • Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus – Riigi Teataja
  • MTÜ Hiiukala - Mittetulundusühing Hiiukala põhikiri
  • Liikmete piltide suurused

Juhatuse otsused protokollitakse, kus fikseeritakse poolt ja vastuhääled. Väära otsuse vastuvõtmise eest kannavad juhatuse liikmed varalist vastutust seadusega ettenähtud korras.

Liige vabaneb vastutusest, kui tema vastuseis on protokollitud ja lisatud tema kirjalik vastulause protokolli juurde. Protokollile kirjutavad alla juhataja ja protokollija.

Liikmeks astuda soovija esitab ühingu juhatusele vormikohase avalduse, milles kohustub järgima ühingu põhikirja.

Assikvere Haridusselts põhikiri

Ühingu liikmeks ei võeta vastu isikut, kes on muu sama põhikirjalise eesmärgiga mittetulundusühingu liige. Selline proportsioon peab säilima ka uute liikmete vastuvõtmisel 2.

Ühingu liikmed jagunevad huvirühmadeks kusjuures ükski huvirühm ei moodusta rohkem kui 49 protsenti liikmete koguarvust: 1 huvirühm, kuhu kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse enamusosalusega või liikmesusega eraõiguslikud juriidilised isikud; 2 huvirühm, kuhu kuuluvad kalandussektori füüsilisest isikust ettevõtjad; 3 huvirühm, kuhu kuuluvad kalandussektori juriidilisest isikust ettevõtjad, välja arvatud punktis 1 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud; 4 huvirühm, kuhu kuuluvad ettevõtjad, kes tegelevad majandustegevusega muul tegevusalal kui kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmine või töötlemine, välja arvatud punktis 1 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud; 5 huvirühm, kuhu kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud, kes ei kuulu punktides 1—4 nimetatud huvirühma.

Meetodi suurendamine inimese meetodi liige liikmeks vastuvõtmise otsustab ühingu juhatus. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Ühingust Liikme suurus ei ole pustitamisel välja astuda pärast ühekuuse etteteatamistähtaja möödumist.

Ühingu juhatus kustutab pärast käesolevas punktis toodud tähtaja möödumist ühingust väljaastunu ühingu liikmete nimekirjast. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui: a ühingu liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu; b ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul või ühingu poolt korraldatud üritusel; c astub ühinguga samalaadset tegevust arendava mittetulundusühingu liikmeks.

Ühingu liikme väljaarvamise otsustab ühingu juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt nädal enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses.

Ühingu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul. Ühingust väljaastunud või väljaarvatud liikmele sisseastumis- ja liikmemaksu Liikme suurus ei ole pustitamisel tagastata.

III Liikmete õigused ja kohustused 3. Ühingu liikmetel on õigus: a osaleda hääleõigusega ühingu üldkoosolekul, b olla valitud ühingu juhatuse, revisjonikomisjoni ja muude komisjonide ning organite liikmeks; c saada ühingu juhatuselt teavet ühingu tegevuse kohta. Ühingu liige on kohustatud: a järgima ühingu tegevuses osalemisel põhikirja ja ühingu organite otsuseid; b tasuma asutamislepinguga määratud tähtajaks ja suuruses ühingu sisseastumismaksu ja aasta liikmemaksu; c teatama ühingu juhatusele ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma asukoha ja aadressi ning registreerimisnumbri ning teatama uued andmed hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende muutumist; d tasuma ühingu liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel.

Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid rahalisi kohustusi võib ühingu liikmele panna ainult üldkoosoleku otsuse alusel, mille poolt olid kõik ühingu liikmed.

IV Üldkoosolek 4. Nõukogu liikme tasustamine 1 Riigi äriühingu nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osalust valitsev minister. Äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab äriühingu üldkoosolek. Riigi osalusel asutatud sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt.

Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.

Juhatuse liikme tasustamine 1 Äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse juhatuse liikmele võib juhatuse liikme tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.

Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus (lühend - REOS)

Tasu määramisel peab nõukogu lähtuma äriühingu või sihtasutuse suurusest, tegevuse mõjust Eesti majandusele ja ühiskonnale tervikuna, samuti võtma arvesse äriühingu või sihtasutuse finantsnäitajaid ning aktsionäri, osaniku või asutaja püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide täitmist ning äriühingu puhul lisaks turupositsiooni tema tegevusvaldkonnas.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab äriühingule või sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist ning äriühingu puhul loodud lisandväärtust ja turupositsiooni.

Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele makstud nelja kuu tasu. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme kuni kolme kuu tasu ulatuses.

Sisekontroll ja siseaudit 1 Seadusliku ja otstarbeka tegevuse tagamiseks on riigi asutatud sihtasutus ja äriühing, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, kohustatud tagama sisekontrolli süsteemi toimimise. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada osalust valitseva ministriga või asutajaõigusi teostava isikuga.

Auditi komitee 1 Auditi komitee on äriühingu või sihtasutuse nõukogu moodustatud organ, mille ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Riigi osalusega äriühingu juhtimise erisused 1 Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, põhikirjaga ei või piirata äriseadustiku § lõikes 1 sätestatud nõukogu pädevust.

Üldkoosoleku otsus on vajalik ka selle äriühingu tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks. Riigi asutatud sihtasutuse juhtimise erisused Riigi asutatud sihtasutuse: 1 nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel; 2 nõukogu liikmed määravad ainult asutajad, kui seaduses pole sätestatud teisiti.

Kuni poolte riigi esindajate puhul võib lähtuda sihtasutuse põhikirjas kindlaksmääratud isikute ettepaneku te st; 3 nõukogu kinnitab sihtasutusele hiljemalt majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid; 4 nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas.

Riigivara üleandmine 1 Ministeeriumide, maavalitsuste ja Riigikantselei valitsemisel olevat riigivara võib üle anda Vabariigi Valitsuse otsuse alusel mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule järgmistel juhtudel: 1 aktsiaseltsi aktsiakapitali või osaühingu osakapitali äriühingu asutamisel või aktsia- või osakapitali suurendamisel; 2 riigi asutatava sihtasutuse või mittetulundusühingu omandisse; 3 riigi asutatud sihtasutuse omandisse; 4 mittetulundusühingule riigi liikmemaksu tasumisel.

Üleandmise otsustamine 1 Riigivara üleandmise ettepaneku esitab Vabariigi Valitsusele äriühingu Liikme suurus ei ole pustitamisel või osa valitseja, asutaja- või liikmeõiguste teostaja või valitsemise või liikme- või asutajaõiguste teostamise taotleja. Üleandmise vormistamine 1 Riigivara eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise lepingule allakirjutamisel esindab riiki ettepaneku teinud riigivara valitsemist korraldav minister, maavanem või riigisekretär.

Aruandlus 1 Äriühing, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ja riigi asutatud sihtasutus esitavad nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile majandusaasta aruande auditeeritud ja kinnitatud koopia. Rahandusministeeriumi koostatud aruanne avaldatakse ministeeriumi veebilehel.