Rahvaste ja liikmete suurused

Nothing in this Article shall preclude the Organization from entering into special arrangements within the United Nations Organization for common services and staff and for the interchange of personnel. See artikkel ei keela organisatsioonil sõlmida erikokkuleppeid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga ühiste teenistuste ja töökohtade loomiseks või personali vahetamiseks. Artikkel 42 1.

ERO põhieesmärk on luua esindamata rahvastele ja vähemustele võimalus osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige ÜRO töös. Samuti anda oma liikmetele kogemusi liitumiseks teiste organisatsioonidega. ERO 50 liiget esindavad sadat miljonit inimest. Esmakordselt Eestis peetavale peaassambleele on finantsraskuste tõttu jäänud tulemata 11 delegatsiooni.

Tervislikel põhjustel jäi tulemata dalai-laama. Umbes kolmandiku assamblee kvoorumist moodustavad endise NSV Liidu alade saadikud.

  1. EP fraktsioonide prioriteedid: Identiteet ja Demokraatia | Uudised | Euroopa Parlament
  2. Normaalse liikme suurus ja paksus
  3. Hooldusnõukogu koosneb järgmistest ÜRO liikmetest: a organisatsiooni liikmetest, kes valitsevad hooldusaluseid territooriume; b neist artiklis 23 nimetatud liikmetest, kes ei valitse hooldusaluseid territooriume; c sellisest arvust teistest Peaassamblee poolt kolmeks aastaks valitud liikmetest, mis võib osutuda vajalikuks, et Hooldusnõukogu liikmete üldarv jaguneks võrdselt hooldusaluseid territooriume valitsevate ja mittevalitsevate liikmete vahel.
  4. Mehed meeste suurused
  5. Suuruse liige 14 cm

ERO nüüdseks juba endise esimehe Erkin Alpetkini sõnul on organisatsiooni potentsiaalne liikmeskond tunduvalt suurem praegusest 50st.

Laienemisele seavad aga piirid praktilist tööd korraldava Haagi sekretariaadi võimalused. Enamik tööst tehakse vabatahtlikult. Alpetkin ütles, et EROle on suurusest olulisem tagada oma liikmetele reaalne abi.

Churchilli avaldatud Atlandi Harta Atlantic Chartermis sisaldas nägemust sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevates põhimõtetest. Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. Sügisel kogunesid eelnimetatud riikide esindajad Washingtoni lähedal Dumbarton Oeaksis, et rääkida läbi ühenduse põhikirja, mille aluseks Rahvaste ja liikmete suurused USA välja töötatud ettepanekud.

ÜRO otsustamisprotsessi keskne roll pandi rahu ja julgeoleku eest vastutavale Julgeolekunõukogule. Kui kooskõlastamiskomisjon jõuab üksmeelsele seisukohale mõne isiku kandidatuuri osas, kes vastab esitatud nõuetele, siis võib tema nime kanda nimekirja, kuigi teda ei olnud artiklis 7 ette nähtud kandidaatide nimekirjas. Kui kooskõlastamiskomisjon jõuab veendumusele, et ta ei ole võimeline valimist läbi viima, tuleb Julgeolekunõukogu poolt määratud tähtajaks vabad kohad täita juba valitud kohtuliikmetel, kes peavad tegema valiku nende kandidaatide hulgast, kes on saanud hääli Peaassamblees või Julgeolekunõukogus.

EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | EKRE – Eesti Eest!

Kohtunike häälte võrdsel jagunemisel otsustab vanuse poolest vanema hääl. Artikkel 13 1. Kohtu liikmed valitakse üheksaks aastaks ja neid võib uuesti valida. Kohtu esimese koosseisu viie kohtuniku volitused lõpevad kolme aasta pärast ja viie kohtuniku volitused kuue aasta pärast.

Peasekretär teeb kohe pärast esimeste valimiste lõppemist liisu teel kindlaks, kes kohtunikest loetakse valituks ülalmainitud kolme- ja kes kuue-aastaseks algtähtajaks. Kohtu liikmed jätkavad oma ametikohustuste täitmist, kuni nad uutega asendatakse. Ka pärast asendamist peavad nad alustatud kohtuasjad lõpule viima.

Rahvaste ja liikmete suurused

Oma lahkumisavalduse adresseerib kohtu liige kohtu esimehele, kes edastab selle peasekretärile. Kui viimane on avalduse kätte saanud, loetakse koht vabanenuks. Artikkel 14 Tekkinud vabad kohad täidetakse esimesteks valimisteks kehtestatud korras, kusjuures tuleb järgida sätet, et peasekretär saadab artiklis 5 ettenähtud kutsed laiali ühe kuu jooksul pärast vaba ametikoha tekkimist. Valimiste päeva määrab Julgeolekunõukogu.

Artikkel 15 Kohtu liige, kes on valitud asendama liiget, kelle volituste aeg ei ole veel lõppenud, jääb oma ametikohale kuni asendatava volituste lõppemiseni. Artikkel 16 1. Kohtu liikmed ei või täita mingisuguseid poliitilisi või administratiivseid funktsioone ega tegelda muu kutsetööga.

Secondary menu

Kahtluse korral lahendab küsimuse kohus. Artikkel 17 1. Ükski kohtu liige ei või täita esindaja, nõuniku või advokaadi ülesandeid üheski kohtuasjas. Ükski kohtu liige ei või osa võtta ühegi kohtuasja lahendamisest, millest ta varem on osa võtnud ühe poole esindajana, nõunikuna või advokaadina, siseriikliku või rahvusvahelise kohtu või juurdluskomisjoni liikmena või mingil muul viisil.

Artikkel 18 1. Kohtu liiget ei või ametist kõrvaldada, välja arvatud juhul, kui ta teiste liikmete üksmeelsel arvamusel ei vasta enam esitatud nõuetele. Peasekretärile teatab sellest ametlikult kohtu sekretär. Selle teadaande kättesaamisel peasekretäri poolt loetakse koht vabanenuks. Artikkel 19 Kohtu liikmetel on kohtunikukohuste täitmisel diplomaatilised privileegid ja immuniteedid.

Rahvaste ja liikmete suurused 20 Kohtu iga liige on enne ametisse astumist kohustatud kohtu avalikul istungil tegema piduliku avalduse, et ta peab oma ametit erapooletult ja täpselt.

Navigeerimismenüü

Artikkel 21 1. Kohus valib esimehe ja aseesimehe kolmeks aastaks. Neid võib tagasi valida. Kohus määrab oma sekretäri ja võib astuda samme teiste vajalike ametiisikute määramiseks.

Artikkel 22 1. Kohus asub Haagis. See aga ei takista kohut istungeid pidamast ja oma funktsioone täitmast teistes, kohtu poolt soovitavaks peetavates kohtades. Kohtu esimees ja sekretär peavad elama kohtu asukohas.

Artikkel 23 1. Kohus peab istungeid pidevalt, välja arvatud vaheajad, mille tähtajad ja kestuse määrab kohus.

Rahvasteliit – Vikipeedia

Kohtu liikmeil on õigus perioodilisele puhkusele, mille aja ja kestuse määrab kohus, kusjuures arvestatakse vahemaad Haagist kuni iga kohtuniku elukohani kodumaal. Kohtu liikmed on kohustatud olema kohtu käsutuses igal ajal, välja arvatud puhkusel viibimise aeg ja puudumine haiguse tõttu või muul tõsisel põhjusel, mis on esimehele nõutavas korras teatavaks tehtud.

Artikkel 24 1. Kui kohtu liige leiab, et ta mingil põhjusel ei saa osa võtta teatava kohtuasja lahendamisest, teatab ta sellest esimehele. Kui esimees leiab, et mõni kohtu liikmeist ei saa mingil põhjusel teatava kohtuasja istungist osa võtta, teatab ta sellest kohtu liikmele.

Rahvasteliidu mandaadid[ muuda muuda lähteteksti ] Esimese maailmasõja lõpul seisid liitlasriigid silmitsi küsimusega, mida teha Saksamaa endiste kolooniatega Aafrikas ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Osmanite riigi nende provintsidega, mida ei asustanud türklased. Pariisi rahukonverentsil langetati otsus, et mainitud alad tuleb allutada Rahvasteliidule, mille nimel hakkavad neid haldama teised riigid — sellega loodi rahvusvahelise järelevalvega ja riikliku vastutusega mandaatsüsteem. Mandaate oli kolme tüüpi: A, B ja C. Neid defineeriti kui "kogukondi Mandaatvõimu valikul tuleb esmajärjekorras arvesse võtta nende kogukondade soove.

Kui seejuures tekib lahkarvamus kohtu liikme ja esimehe vahel, lahendab asja kohus. Artikkel 25 1. Kohus peab istungeid täies koosseisus, välja arvatud käesolevas statuudis ette nähtud erijuhud.

Account Options

Tingimusel, et kohtunike arv ei väheneks alla üheteistkümne, võib kohtu reglemendi kohaselt ühe või mitu kohtunikku sõltuvalt asjaoludest istungitest osavõtmisest kordamööda vabastada.

Kohtu koosseisu moodustamiseks piisab üheksaliikmelisest kvoorumist. Artikkel 26 1.

Rahvaste ja liikmete suurused

Kohus võib teatavate kohtuasjade liikide, näiteks tööasju, transiiti või sidet puudutavate küsimuste arutamiseks moodustada ühe või mitu koda, kuhu kuulub kolm või enam kohtunikku. Kohus võib igal ajal moodustada koja mingi eri kohtuasja arutamiseks. Sellise koja kohtunike arvu määrab kohus poolte nõusolekul. Käesolevas artiklis ette nähtud kodades arutatakse kohtuasju poolte palvel. Artikkel 27 Artiklites 26 ja 29 ette nähtud kodade poolt tehtud otsus loetakse kohtu enda poolt tehtud otsuseks.

Artikkel 28 Artiklites 26 ja 29 ette nähtud kojad võivad poolte nõusolekul pidada istungeid ning täita oma funktsioone ka väljaspool Haagi. Artikkel 29 Kohtuasjade arutamise kiirendamiseks moodustab kohus igal aastal viiest kohtunikust koosneva koja, mis võib poolte palvel kohtuasju arutada ja otsuseid teha lihtsustatud kohtupidamise korras.

Nende kohtunike asendamiseks, kellel ei ole võimalik istungeist osa võtta, määratakse täiendavalt kaks kohtunikku. Artikkel 30 1. Kohus koostab reglemendi, millega ta määrab kindlaks oma funktsioonide täitmise korra ja kohtupidamise eeskirjad.

  • Voistluste suurused liige
  • Suurenenud meditsiini karjaar
  • Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli
  • Kuidas suurendada peenise folkitingimustes
  • Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut – Riigi Teataja
  • Meeste liikmed igas suuruses

Kohtu reglemendis võib olla ette nähtud kaasistujate osavõtt kohtu või tema kodade istungeist ilma hääleõiguseta. Artikkel 31 1.

Rahvaste ja liikmete suurused

Kohtunikud, kes kuuluvad mõlema poole kodakondsusesse, säilitavad Rahvaste ja liikmete suurused osaleda Rahvaste ja liikmete suurused oleva kohtuasja arutamises. Kui kohtu koosseisus on kohtunik, kes kuulub ühe poole kodakondsusesse, võib teine pool oma äranägemisel valida isiku, kes asja arutamisest kohtunikuna osa võtab.

See isik valitakse eeskätt nende hulgast, kes on esitatud kandidaadiks artiklis 4 ja 5 ette nähtud korras. Kui kohtu koosseisus ei ole ühtki kohtunikku, kes poolte kodakondsusesse kuulub, võib iga pool valida kohtuniku korras, mis on ette nähtud käesoleva artikli lõikes 2. Käesoleva artikli sätteid rakendatakse artiklites 26 ja 29 ette nähtud juhtudel.

Sellistel juhtudel palub esimees koja koosseisu üht või vajaduse korral kaht liiget loovutada oma koht kohtu liikmetele, kes kuuluvad poolte kodakondsusesse, või selliste puudumisel või juhtudel, kui neil ei ole võimalik istungist osa võtta, kohtunikele, keda pooled on spetsiaalselt valinud.

Kui mitmel poolel on ühised huvid, siis käsitletakse neid, kuivõrd see puudutab eelnenud sätete rakendamist, kui üht poolt. Juhul kui selles küsimuses on kahtlusi, lahendab asja kohus. Käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt valitud kohtunikud peavad vastama nõudmistele, mis on ette nähtud käesoleva statuudi artiklis 2, artikli 17 lõikes 2 ning artiklites 20 ja Otsuste tegemisel on neil oma kolleegidega võrdsed õigused.

Artikkel 32 1. Kohtu liikmed saavad aastapalga. Esimees saab iga-aastase lisatasu. Aseesimees saab lisatasu iga päeva eest, mil ta täidab esimehe kohustusi. Artikli 31 alusel valitud kohtunikud, kes ei ole kohtu liikmed, saavad hüvituse iga päeva eest, mil nad täidavad oma funktsioone. Palgad, lisatasud ja hüvitused määrab Peaassamblee. Neid ei saa vähendada teenistusaja jooksul.

Kohtu sekretäri palga määrab Peaassamblee kohtu ettepanekul. Peaassamblee poolt kehtestatud eeskirjadega määratakse tingimused, mille kohaselt kohtu liikmetele ja kohtu sekretärile määratakse erruminekul pension, samuti tingimused, mille kohaselt kohtu liikmetele ja sekretärile hüvitatakse nende reisikulud.

Ülalnimetatud palgad, lisatasud ja hüvitused maksustamisele ei kuulu. Artikkel 33 ÜRO kannab kohtu kulud Peaassamblee poolt määratud korras. II peatükk Artikkel 34 1. Kohtu poolt arutatavates kohtuasjades saavad poolteks olla vaid riigid.

Rahvaste ja liikmete suurused

Oma reglemendis ette nähtud tingimustel ja nendele vastavalt võib kohus nõuda avalikelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt informatsiooni arutusel Rahvaste ja liikmete suurused kohtuasja kohta. Kohus võtab vastu tähendatud informatsiooni, mida mainitud organisatsioonid esitavad omal algatusel. Kui arutusel olevas kohtuasjas tuleb kohtul tõlgendada mingisugust avalik-õigusliku rahvusvahelise organisatsiooni asutamise dokumenti või säärase dokumendi alusel sõlmitud rahvusvahelist konventsiooni, siis informeerib kohtu sekretär sellest asjaomast avalik-õiguslikku organisatsiooni ning saadab talle ärakirja kogu kirjalikust menetlusest.

Artikkel 35 1. Kohus on avatud riikidele, kes on käesoleva statuudi poolteks. Tingimused, mille kohaselt kohus on avatud teistele riikidele, määrab Julgeolekunõukogu, pidades silmas kehtivate lepingute erisätteid.

Need tingimused ei või mingil juhul seada pooli ebavõrdsesse olukorda kohtu ees. Kui kohtuasja pooleks on riik, kes ei ole ÜRO liige, määrab kohus rahasumma, mille see riik peab kohtukulude katteks tasuma. Seda sätet ei rakendata, kui antud riik juba võtab osa kohtukulude kandmisest. Artikkel 36 1. Kohtu jurisdiktsioonile alluvad kõik vaidlused, mille lahendamiseks pooled kohtu poole pöörduvad, ning kõik küsimused, mis on spetsiaalselt ette nähtud Rahvaste ja liikmete suurused põhikirjas või kehtivais lepinguis ja konventsioonides.

Riigid, kes on käesoleva statuudi pooled, võivad igal ajal deklareerida, et nemad tunnistavad ilma erilise sellekohase kokkuleppeta, ipso facto, iga riigi suhtes, kes on võtnud endale samasuguse kohustuse, kohtu jurisdiktsiooni kohustuslikuks kõigis õiguslikes vaidlustes, mis puudutavad: a lepingu tõlgendamist; b mis tahes rahvusvahelise õiguse küsimust; c fakti olemasolu, mis, kui see kindlaks tehakse, kujutab enesest rahvusvahelise kohustuse rikkumist; d rahvusvahelise kohustuse rikkumise eest tasuda tuleva hüvituse olemust ja suurust.

Värskemad uudised

Ülalmainitud deklaratsioonid võivad olla tingimusteta, teatud kindla tähtaja kohta käivad või ühelt või teiselt riigilt vastastikkust nõudvad. Säärased deklaratsioonid deponeeritakse peasekretäri juures, kes saadab neist ärakirjad käesoleva statuudi pooltele ja kohtu sekretärile.

Alalise Rahvusvahelise Kohtu statuudi artikli 36 põhjal tehtud deklaratsioone, mis on endiselt jõus, loetakse riikide vahel, kes on käesoleva statuudi poolteks, kinnituseks, et need riigid tunnistavad Rahvusvahelise Kohtu jurisdiktsiooni kohustuslikuks nimetatud deklaratsioonide kehtimise aja lõpuni ja neis ettenähtud tingimustel.

Vaidluse kohtuasja alluvuse küsimuses lahendab kohus.