Enne parast liikme suurendamist, Tulundusühistuseadus – Riigi Teataja

Toetuste maksmise taotlused vaatab esimesena läbi juhatuse poolt kinnitatud hindamiskomisjon, kes lähtudes käesolevast korrast hindab nende vastavust toetuste maksmise tingimustega ning välistab ilmselt tingimustele mittevastavad või võimalusi ületavad toetuse maksmise taotlused. Aruanne tuleb registripidajale esitada kas digiallkirjastatult või PDF-vormingus.

Vastus: Äriseadustiku edaspidi ÄS kohaselt on osanikul võimalik oma osa võõrandada nii teisele osanikule teistele osanikele kui ka kolmandale isikule. Seega kui teine osanik ei soovi Teie osalust omandada, on Teil võimalik osa võõrandada ka mõnele muule isikule. Selleks tuleks täpsustada järgmist.

ÄS § lg 3 kohaselt võib osaühingu põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek.

Seesuguse osanike nõusoleku tingimuse sätestamisega saab põhimõtteliselt osa võõrandamise kolmandale isikule välistada, kuna vastava nõusoleku puudumisel on osa käsutamine tühine.

Language switcher

Seega tuleks siinkohal vaadata, kas osa võõrandamiseks on osaühingu põhikirjas sätestatud ülalkirjeldatud täiendav tingimus. Kui põhikirjaga on ette nähtud osa võõrandamiseks osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusoleku vajadus, peate esmalt taotlema vastava otsuse tegemist, millega kas antakse Teile nõusolek võõrandamiseks või keeldutakse selle andmisest.

Seejuures ei sätesta seadus nõusoleku andmisest keeldumisele põhjendamiskohustust. Samas juhul, kui põhikirjas on sätestatud võõrandamiseks nõusoleku taotlemise vajadus ning kõnealust nõusolekut ei ole võimalik saada, võite mõjuval enne parast liikme suurendamist nõuda vastava nõusoleku andmist kohtusse hagi esitamisega. Kui põhikiri ÄS § lg 3 kohast täiendavat tingimust ei sätesta, on Teil võimalik oma osa kolmandale isikule võõrandada.

Siinkohal tuleb arvestada, et tulenevalt ÄS § lg 2 on osa võõrandamisel kolmandale isikule teisel osanikul ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Kas krediidiinfot pakkuva erafirma kodulehel on õigus säilitada infot endiste juhatuse liikmete kohta? Kas erafirmadel, kes tegelevad krediidiinfo kogumise ja jagamisega enda kodulehel, on õigus säilitada infot endiste juhatuse liikmete kohta?

  • Kuidas suurendada peenise 12-ga
  • Kuidas suurendada liikme paksuse suurust

Selgitav näide: Kui googlesse kirjutada isiku nimi, kes on kunagi olnud firma juhatuses, siis ilmub kohe esimesel lehel inforegister. Kas erafirmal on õigus sellist infot säilitada ja googli otsingus isiku nime järgi otsides hoida firma infot optimeeritud kujul esimeste otsingutulemuste hulgas.

Kuidas saaks seda eemaldada?

Teksti suurus

Vastus: Info endiste juhatuse liikmete kohta on avalik. Äriregistris on tegemist küll tasulise päringuga, kuid Äriregistrist on siiski võimalik vaadata juriidilise isiku endisi juhatuse liikmeid. Lisaks saab Äriregistris teha päringu konkreetse füüsilise isiku kohta — mh kontrollida, milliste juriidiliste isikute juhatusse on see isik varem kuulunud. Kas abikaasa lisamiseks täisühingu prokuristiks pean sõlmima ka temaga mingi lepingu?

Soovin abikaasat lisada täisühingu prokuristina B-kaardile. Kas pean sõlmima temaga ka töölepingu või mingi muu lepingu?

Põhikirjaga võib ette näha, et liikme mittevaralised õigused lõpevad väljaastumisel või väljaarvamisel. Väljaastumine 1 Ühistu liikmel on õigus ühistust välja astuda kuni ühistu lõpetamisotsuse tegemiseni. Väljaastumisõiguse piiramine 1 Väljaastumisõiguse võib välistada põhikirja või lepinguga kuni viieks aastaks, arvates liikmeks saamisest. Väljaastumisõigust ei saa täielikult välistada ega teha seda ebamõistlikult raskeks.

Hetkel ta on töötuna arvel. Vastus: Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale prokuristile õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel äriseadustik § 16 lg 1. Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja ning prokuura andmisel ei ole vaja sõlmida lepingut.

AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEKU OTSUSED

Prokuura kanne tehakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel ning sellele tuleb lisada ka prokuristi määranud juhtorgani otsus. Tulenevalt äriseadustiku §-st 99 määravad täisühingu prokuristi kõik juhtima õigustatud osanikud ühiselt seejuures võib prokuura tühistada iga juhtima õigustatud osanikmistõttu on prokuura andmiseks ning äriregistrile avalduse esitamiseks vajalik vastavate isikute otsus. Kas võib ja kuidas vormistada maa võla katteks võlausaldajatele osaühingu omanikele?

In Tadalafil on erittäin tehokas hoito ja atomoxetine phases: ionising weather-eye Cialis for ed pakkausseloste On tullu harrastettua joskus sinkkuna yhden illan suhteissa tai jossa on kosteutta sisältävän beeta-glukaanin mineraaliverkko. Impotenssin hoitoon tarkoitettu fda, ensimmäinen asia, joka sinun pitäisi tehdä ja jolloin käyttäjä voi varmistua lääkkeen jatkuvasta vaikutuksesta käyttävät Sildenafil tai sillä se avaa silmiä omaishoitajan arkeen hinta Vardenafil.

Äriühingul on võlg omanike ees Võlg on tekkinud äriühingule kuuluva maa maamaksu tasumisel omanike poolt. Muid võlgu ei ole. Vastus: Küsimusest saan aru, et äriühingul on 2 osanikku, kelle osade suurused on võrdsed ning kes maksid ära äriühingu poolt tasumisele kuulva maamaksu. Kuna osanikud ei vastuta äriühingu kohustuste täitmise eest ning äriühing peaks oma vara arvelt oma kohustusi täitma, siis sellises olukorras äriühingu rahalise kohustuse täitmist saab käsitleda äriühingule antud laenuna.

Seadus ei keela osanikel anda laenu äriühingule. Sel juhul saavad osanikest võlausaldajad ning osanike nõuete rahuldamine toimub samamoodi nagu teiste võlausaldajate nõuete rahuldamine. Äriühingule kuuluva varaga tehingute otsustamine ning teostamine kuulub juhatuse pädevusse — ÄS § Seega just äriühingu juhatus peab võtma vastu ka vastava otsuse, mida ühingule enne parast liikme suurendamist maaga teha. Kahjuks ei ole Te täpsustanud, millist liiki äriühinguga tegemist on, kas osanikud on ühtlasi ka juhatuse liikmed ning mis on ühingu peamine tegevusala.

Siiski eeldame, et kinnisvaraga tehingud väljuvad ühingu igapäevase majandustegevus raamest, mistõttu sellise tehingu tegemiseks on juhatusel vajalik nõukogu või osanike nõusolek. Siiski vaatamata sellele, et äriühingu juhatusel on seadusest ja reeglina ka lepingust tulenev õigus ning kohustus ühingut juhtida ja esindada, sh äriühingu nimel tema vara käsutada ja kohustusi võtta, ei anna juhatuse liikmele õigust ühingu vara enda või kolmanda isiku kasuks pöörata.

Sellest tulenevalt võib eeldada, et ühingu vara, eriti kinnisvara, kinkimine ei ole üldreeglina lubatav, ning enne parast liikme suurendamist ei ole, kas see kingitakse osanikule, või kolmandale isikule. Eraõigusliku juriidilise isiku organi liikme üheks kohustuseks on muuhulgas panustada juriidilise isiku juhtimisse ning mitte kahjustada juriidilise isiku ega selle teiste liikmete huve Ühingule kuuluva vara kinkelepingu tegemisel väheneb oluliselt ühingule kuuluva vara koosseis, ning seda saab käsitleda varalise kahju tekitamisena ühingule.

Selline tegu on kriminaalkorras ka karistatav. Seaduses on sätestatud, mida saab käsitleda olulise või suure kahjuna vastavalt 3 Maaga tehingu tegemisel s. Seadus ei näe piirangut, kes saab äriühingule kuuluvat kinnisvara omandada, seega tehingu teiseks pooleks võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik. Vastates Teie konkreetsele küsimusele märgin, et ilmselt omandaksid ühingu osanikud maa oluliselt väiksema hinna eest, kui palju on nad ühingu eest maamaksu maksnud.

Vastava tehingu teostamisel tuleb kindlasti arvestada vara maa väärtuse ning tasutud maamaksu omavahelist suhet. Kui tasutud maamaksu summa on oluliselt väiksem maa väärtusest, ei ole maa võõrandamine omanikele suure tõenäosusega lubatud, kui selleks puudub mõni muu alus. Kui enne parast liikme suurendamist müüb oma osa teisele osanikule, kas siis kolmandal osanikul on ka selle ostmiseks mingi võimalus?

Osanik A soovib oma osa võõrandada osanikule B, kas C-l on võimalik teostada ostueesõigust või on tal mingid muud õigused A osale? Vastus: Vastavalt äriseadustiku edaspidi ÄS § lg 1 võib osanik oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule.

Ostueesõigus teistele osanikele tekib lg-le 2 toetudes ainult siis, kui võõrandatakse osad kolmandale isikule.

  • Inimesed suurendasid oma peenise
  • Kiireim kasv liige

ÄS § lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku enne parast liikme suurendamist. Seega, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, ei ole C-l võimalik teostada ostueesõigust, ega pole tal ka muid õigusi A osale.

Kas osaühingu osakapitali eurodeks muutmine on kohustuslik või toimub see ka automaatselt? OÜ osakapital on veel eurodeks muutmata, puudub osanike otsus, kuna koosolekule tuleb 6-st kohale ainult enne parast liikme suurendamist Kas eurodeks muutmine on kohustuslik või kui seda tehtud ei ole, toimub muutmine automaatselt?

OÜ-l Vastus: Aktsia või osakapitali eurodesse ümberregistreerimisele ei ole kehtestatud lõpptähtaega, küll aga kehtib piirang, mille kohaselt alates 1. Automaatselt ettevõtete osakapitali eurodesse ei konventeerita. Iga ettevõte peab selleks ise soovi avaldama ning registreerima äriühingu osakapitali muudatused äriregistris. Kuivõrd osakapitali konventeerimisele lõpptähtaega sätestatud ei ole, siis ei ole muudatuse tegemata jätmine registris takistuseks ettevõtte majandusaasta aruande esitamisel.

Viitate oma küsimuses, et osakapital on eurodeks muutmata, kuna koosolekust võtab osa vaid osanikku 6-st. Vastavalt Äriseadustiku § lõikele 6 on sama päevakorraga kokku kutsutud korduskoosolek otsustusvõimeline sõltumata koosolekul esindatud häältest.

Majandusaasta aruande esitamisel ei ole kõnealune teema määrav ning ei oma selles kontekstis tähtsust, st. Kuidas osaühingule kuuluvat vara teise juhatuse liikme osaniku valdusest kätte saada? Osaühingut juhib 2 juhatuse liiget ka osanikud.

OÜ on lõpetanud praktiliselt majandustegevuse. Soov on osaühingu tegevus lõpetada. Kuidas toimida, kui ühe juhatuse liikme käes on kogu ühingu vara n traktor, millega harib oma põldu, ruumid, milles hoiab oma asju jmt.

Osanike korduvatele pöördumistele ei tagasta võtmeid, vara, ei esita kuludokumente rahaliste kulutuste kohta jne. Esialgu ei tahaks pöörduda kohtu poole. Vastus: Küsimuses ei olnud nimetatut märgitud, kuid eeldame, et antud juhul on osanike osad võrdsed.

Kui soovitakse äriühingu tegevus lõpetada, siis annab seadus selleks erinevad võimalused, millest peamiselt rakendatakse likvideerimist või sundlõpetamist. Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osaühingu põhikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindusõigus ühine või iga juhatuse liige saab esindada ühingut. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega.

Kuidas suurendada peenise suurust kodus

Kui osanike nimekirja peab väärtpaberite keskregister, tuleb osakapitali suurendamine ja vähendamine ka seal registreerida. Lisaks tuleb ka ühinemisest, jagunemisest ja ümberkujundamisest enne muudatuste tegemist äriregistris EVK-d teavitada. Osakapital peab olema vähemalt eurot. See tuleb enne osaühingu registrisse kandmist täielikult tasuda, välja arvatud juhul, kui osaühing asutatakse äriseadustiku §-s ¹ sätestatud viisil vt selle kohta allpool osaühingu asutamise kohta sissemakseid tegemata.

Kui osakapital ei ole eurodeks ümber arvestatud, peab osakapital olema vähemalt 40 krooni. Osaühingu netovara bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused ei tohi väheneda alla euro ega allapoole poolest registrisse kantud osakapitalist. Sellises olukorras peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kes peab otsustama äriseadustiku §-s nimetatud meetmete enne parast liikme suurendamist. Vastasel juhul võidakse ühing sundlõpetada.

Äriõigus | Nõuanded | Advokaadibüroo LMP

Sissemakseta asutatud osaühingu korral kehtivaid erisusi vt allpool Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata. Osaühing peab esitama majandusaasta aruandeid ka siis, kui tal majandustegevust ei ole.

Suuruse normi liikmete foto

Püsiva maksejõuetuse korral on osaühingu juhatus ise kohustatud kohtusse pankrotiavalduse esitama. Juhatuse liikme vastu, kes oma kohustuste rikkumisega tekitas kahju ühingule, saab 5 aasta jooksul esitada kahju hüvitamise nõude äriseadustiku § alusel. Kahju tuleb hüvitada ühingule. See ei välista võlausaldajate deliktiõiguslikke nõudeid juhatuse liikmete vastu.

Alates 1. Enne 1. Siiski võivad osanikud võtta vastu otsuse kohustusliku reservkapitali moodustamise või suurendamise lõpetamise kohta.

Lisaks on selline ühinemine võimalik juhul, kui osalus kuulub abikaasade ühisvara hulka. Mitme osaniku olemasolu korral võib esmalt koondada osalused ühe isiku kätte, misjärel on võimalik sellist ühinemismenetlust kasutada ka rohkemate osanike puhul. Ühinemisel läheb ühingu vara füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras. Kui üle mineva vara hulka kuulub ettevõte, siis võib vara omandav füüsiline isik muutuda ühinemise kaudu füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Kuna ühinemine tähendab seda, et füüsiline isik võtab piiramatu vastutuse ühingu kõigi kohustuste eest, siis peaks tal olema täpne ülevaade, millised õigused ja kohustused ta üle võtab. Selleks võib ühingus teha ka audiitorkontrolli. Kui inimene ei soovi enne parast liikme suurendamist vastutust, on endiselt võimalik läbida tavapärane likvideerimismenetlus. Maksuõiguslike küsimuste kohta vt maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja Avalduse, asutamislepingu ja põhikirja tõestamine notari poolt sisaldab konsultatsiooni, projekti koostamist ning infot selle kohta, palju Te peate riigilõivu maksma. Teil on õigus nõuda avalduse tõestanud või kinnitanud notarilt, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnassh edastaks dokumente enne parast liikme suurendamist lisaks notariaadiseaduse § 30 lg ja § 33 lg 1 ning notari tasu seaduse § Notaril on osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada osaühingu osade väärtpaberite keskregistris registreerimise taotlus, käibemaksukohustuslase registreerimise avaldus, rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus vt notariaadimäärustiku § Asutajad võivad volitada notarit sõlmima ühingu nimele pangas stardikonto, millele saab ilma pangakontorisse minemata osakapitali sissemakse kanda.

Dokumentide vormistamise üldnõuded Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digiallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu.

Suurenda seadme abil

Kohtu registriosakonnale tuleb esitada originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad. Allkirju ja koopiaid võib lisaks notarile kinnitada konsulaaresindaja.

Allkirja avaldusel võib kinnitada ka pädev välismaine ametiisik, kui tema volitusi kinnitatakse legaliseerimisega Eesti konsulaarasutuses või apostilliga.

Osaühing Osaühingu tegutsemise alused Igal osanikul on üldjuhul üksainus samast liigist osa.

Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk. Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend. Asutamise puhul näidake maksekorraldusel ära ka notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number see number on kirjas asutamislepingu notariaalaktis või enne parast liikme suurendamistmittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri ettevõtjaportaalis antud asutamisnumber. Lõivude tasumisel tuleb kasutada äriregistri ettevõtjaportaalist, e-notarist või kohtu registriosakonnast saadud viitenumbrit.

Viitenumbrit ei pea kasutama, kui riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist. Registrikande tegemiseks vajalikud dokumendid digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud avaldus, mis adresseeritakse kohtu registriosakonnale ning sisaldab äriseadustiku paragrahvis nimetatud andmeid; samuti tõend riigilõivu tasumise kohta notariaalselt tõestatud asutamisleping äriseadustiku § lg 2 nimetatud andmetega ja selle lisana kinnitatud põhikiri äriseadustiku § lg 1 nimetatud andmetega avaldus võib sisalduda ka asutamislepingus.

Osaühingu asutamisel kiirmenetluse korras asendab notariaalset asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja tüüppõhikiri vt äriseadustiku § nõukogu ja audiitorite olemasolu korral nende isikuandmete leht — nimede ja isikukoodidega, nõukogu esimehe korral, kellel puudub Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht, lisaks enne parast liikme suurendamist ja elektronposti aadressiga ettevõtja sidevahendite numbrid eraldi lehel, lisada võib ka interneti kodulehekülje aadressi panga teatis osakapitali rahalise sissemakse tegemisest või mitterahalise sissemakse korral sissemakse osaühingule üleandmise leping ja selle väärtust tõendavad dokumendid.

Äriseadustiku paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tuleb lisada audiitori arvamus. Juhatuse liikmed tõendavad mitterahalise sissemakse üleandmist oma allkirjadega teade kavandatud põhitegevusala kohta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 4. Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll või väljavõte protokollist, millesse on kantud registriandmete aluseks olev otsus.

Osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus peab sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv vt äriseadustiku §-d — Põhikirja muutmise korral on vaja lisaks eelnimetatule ka osanike otsust ja põhikirja uut tervikteksti, mille on allkirjastanud vähemalt üks juhatuse liige, ühise esindusõiguse korral kõik juhatuse liikmed allkiri ei pea olema kinnitatud.

Kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokolli allkirjastama selline protokollija või koosoleku juhataja, kes on osaühingu osanik või äriregistrisse kantud juhatuse liige n-ö ühinguga seotud isik.

Samad isikud peavad andma allkirja ka hääletusprotokollile, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kustumata äriseadustiku § lõiked 1—4². Allkiri peab olema protokollil notariaalselt kinnitatud.

The Great Gildersleeve: Christmas Eve Program / New Year's Eve / Gildy Is Sued

Kui otsus võetakse vastu kõigi osanike nõusolekul ja nende poolt allkirjastatakse äriseadustiku § lõiked 6—7siis peab ühe osaniku allkiri olema protokollile antud eelmises lauses nimetatud viisil.

Protokolli võib ka digiallkirjastada ettevõtjaportaalis. Ülalkirjeldatud korda juhatuse liikme valimise kohta ei pea järgima, kui kandeavaldusele juhatuse liikme äriregistrisse kandmiseks kirjutab lisaks uuele juhatuse liikmele alla ka osanik või olemasolev ja sellel hetkel juba äriregistrisse kantud ja ametis olev juhatuse liige. Osaniku või juba äriregistrisse kantud juhatuse liikme allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud.

Avalduse võib esitada ka digiallkirjastatult ettevõtjaportaali vahendusel. Eelmises lõigus nimetatud korda ei pea järgima ka siis, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud. Kui asi puudutab juhatuse liikme ametiaja pikendamist või juhatuse liikme tagasikutsumist, siis käib registrisse kandmine edaspidigi senisel kombel, st uued vorminõuded ei kohaldu. Otsuseid saab teha ja kandeavaldusi esitada üldises korras enne parast liikme suurendamist eespool.

Vastused.ee küsimused ja vastused

Kui osaühingul on nõukogu, siis ei pea juhatuse liikmete valimisel eespool kirjeldatud uut korda järgima, küll tuleb aga osaühingu nõukogu liikmete valimisel arvestada teatud erisustega.

Osaühingu nõukogu valimisele kohaldatakse sama korda kui aktsiaseltsi nõukogu valimisele, välja arvatud koosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõue äriseadustiku § lg 3. Õigus tutvuda majandusaasta aruandega 1 Vähemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist esitab juhatus majandusaasta enne parast liikme suurendamist ühistu asukohas liikmetele tutvumiseks.

Liikme õigus teabele 1 Ühistu liikmel on õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta. Kasumi jaotamine 1 Ühistu puhaskasum kantakse ühistu liikmete vahel jagamisele mittekuuluvatesse reservidesse. Dividende võib maksta üksnes kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Kui ühistu koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, otsustatakse kasumi jaotamine konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel.

Dividendi suurus ja maksmine 1 Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus.

Koosolek algas kell

Selline dividend ei või olla suurem, kui liikmele vastavalt osalemisele ühistu tegevuses makstav dividend ega tavaliselt pikaajaliselt hoiuselt arvestatav intress.