Alalise liikme paksus,

Käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktides 8 ja 9 nimetatud reguleerijal peab olema reguleerija tunnistus ning terviseseisund peab vastama vähemalt § lõike 10 alusel B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud tervisenõuetele. Gortšakovi audientsile, kus viimane teatas, et keiser Aleksander II -l on kavatsus süstematiseerida ja avaldada seeriana kõik Venemaa poolt aegade jooksul välisriikidega sõlmitud lepingud. Lugeja nr. Mõlemad seinapooled hoitakse koos raudkonksudega. Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas.

Seaduse reguleerimisala 1 Käesolev seadus sätestab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest.

Kuidas ja kuhu liikme suurendada ja kui palju see maksab

Mõisted Käesoleva seaduse tähenduses: 1 anda teed mitte takistada on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust; 2 asula on hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asula liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega; 3 auto on sõitjate või veose veoks või Alalise liikme paksus haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis.

Autoks loetakse ka elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat; 4 autorong on ühest või enamast vedavast autost veduk ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend; 5 buss on sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhikohale rohkem kui kaheksa istekohta; 6 eesõigus on liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat; 7 eraldusriba on sõiduteid eraldav tõkke- haljas- Alalise liikme paksus muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks; 8 foor on teedel kasutatav elektriline seade liikluse reguleerimiseks valgussignaalide abil; 9 haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk.

Haagiseks ei loeta pukseeritavat seadet ega vahetatavat pukseeritavat seadeldist; 10 halb nähtavus on ilmast või muudest nähtustest udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole Alalise liikme paksus taustast eristada kaugemalt kui meetrit; 11 helkur on vahend inimese või muu objekti märgatavuse suurendamiseks pimeda ajal sellelt vahendilt valgusallika poole tagasi peegelduva valguse abil, mis on nähtav lähitulede valgusvihus vähemalt meetrit ja kaugtulede valgusvihus vähemalt meetrit; 12 hädapeatamine on sõiduki seismajätmine või -jäämine, kui sõidu jätkamine on ohtlik või tehniliselt võimatu; 13 jalakäija on jalgsi või ratastoolis liikleja.

Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja; 14 jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil.

Jalgratas võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti. Jalgrattaks ei loeta ratastooli, mis on ette nähtud liikumiseks puudega isikule; 15 jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa; 16 jalgrattarada on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa; 17 jalgrattatee on jalgratta, tasakaaluliikuri, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga.

Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee tee osa; 18 jalgtee on jalakäija ja tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud omaette tee, mis võib olla tähistatud asjakohase liiklusmärgiga; 19 juht on isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi.

Liikluseks loetakse ka kariloomade ajamist ja ratsutamist; 29 liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või suunav vahend foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline ; 30 liiklusmärk on märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda; 31 liiklusoht on Alalise liikme paksus, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma; 32 liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju; 33 liikumispuudega isik on raske ja sügava liikumispuudega isik; 34 liikurmasin on ratastel või roomikutel liikuv, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on suurem kui 6, kuid väiksem kui 40 kilomeetrit tunnis.

Navigeerimismenüü

Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat; 35 maastik on maa-ala, mis ei ole teeseaduse mõistes tee ja mis ei ole ette nähtud Alalise liikme paksus, trammi ega raudteesõiduki liiklemiseks; 36 maastikusõiduk on mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole käesoleva seaduse tähenduses mootorsõiduk; 37 manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige; 38 masinrong on traktorist või liikurmasinast veduk ja haagisest või pukseeritavast seadmest või vahetatavast pukseeritavast seadeldisest koostatud sõidukite kombinatsioon; 39 mootorratas on külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk.

Mootorrattaks loetakse ka sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 kuupsentimeetri või valmistajakiirus ületab 45 kilomeetrit tunnis, ning neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa kilogrammi ja kuni kilogrammi sõidukil, mis on ette nähtud kaubaveoks ning mille suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kilovatti.

  • Järgmine nr.
  • Friedrich Fromhold Martens – Vikipeedia
  • Liiklusseadus – Riigi Teataja
  • Mis kreem saate peenise suurendada
  • Meeste liikme struktuur ja selle suurus
  • Elulugu[ muuda muuda lähteteksti ] Friedrich Fromhold von Martens oli rätsepa poeg.

Neljarattalise elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka; 40 mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, pisimopeedi, maastikusõidukit, trammi ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla kuue kilomeetri tunnis; 41 mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub.

  1. Раз или два Сирэйнис прервала его короткими вопросами -- когда он касался каких-то моментов жизни в Диаспаре, которые не были ей известны.
  2. Он понимал, почему ему понравилась именно эта вот неосязаемая скульптура, изваянная из света.
  3. Suurenda liige nagu enne ja parast fotot

Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste juhtrauad, rooliratas või muu selline abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust; 42 mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 kilomeetri tunnis ja mille töömaht sädesüütega Liige 4 suurusi vahel korral ei ületa 50 kuupsentimeetrit või muu sisepõlemismootori korral suurim kasulik võimsus ei ületa nelja kilovatti või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral on üle 0,25 kilovati, kuid ei ületa Alalise liikme paksus kilovatti.

Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka; 43 märguriietus on reguleerija märgatavuse suurendamiseks ettenähtud riietusese; 44 möödasõit on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist; 45 Alalise liikme paksus on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata.

Möödumiseks loetakse ka vastusõitvast sõidukist möödumist; 46 numbrituli on tuli, mis valgustab sõiduki tagumist registreerimismärki; 47 ohutussaar on jalakäijate ohutust sõidutee ületamisel suurendav teerajatis; 48 ohutusvest on liikleja märgatavuse suurendamiseks ettenähtud riietusese; 49 parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks; 50 parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad; 51 peatee on asjakohase liiklusmärgiga tähistatud tee kogu selle ulatuses.

  • Teadmisi Ashley Madisoni asutaja ja tegevjuht Noel Biderman on hiljutiste häkkide järel astunud tagasi.
  • Ashley Madison tegevjuht astub maha - Teadmisi
  • Sõda ja rahu. Eestist saab kaheks aastaks maailmavalitsuse liige - Eesti Päevaleht
  • Uuringu liikme suurus minu partner
  • Meresõiduohutuse seadus – Riigi Teataja
  • Kuidas suurendada suuruse liikmeid
  • Reederi ning tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise liigid ja lisaauditi läbiviimise tingimused 1 Reederi või tema laeva meresõiduohutusalased auditeerimised liigitatakse järgmiselt: 1 esmane audit; 2 iga-aastane audit või vahepealne audit; 3 täisaudit; 4 audit ajutise tunnistuse väljastamiseks; 5 lisaaudit.

Ristmikul on peateeks asjakohase liiklusmärgiga tähistatud tee lõikuva tee suhtes, kattega tee kruusatee või pinnastee suhtes ja kruusatee pinnastee suhtes. Kruusa- või pinnastee kattega lõik enne lõikumist kattega teega ei muuda kruusa- või pinnasteed kattega teeks; 52 peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul loetakse pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset Alalise liikme paksus, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon.

Sõidutee keskel sõiduteega samal tasandil asuvate trammiteede korral on suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon. Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse.

Liiklusseadus (lühend - LS)

Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud Alalise liikme paksus, on pärisuunavööndiks ainult parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti.

Kui teel on eraldi rada ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule sõidukile, mis ei ole raudteesõiduk ega rööbassõiduk, on selle eraldi raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muule mitterööbassõidukile; 61 pööre on kõrvale- või tagasipööre; 62 püsi-nimivõimsus on valmistaja poolt määratud nimivõimsus kestevkoormusel; 63 raskeveos on veosega või veoseta sõiduk, autorong või masinrong, Alalise liikme paksus tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab käesoleva seaduse § 80 alusel kehtestatud nõudeid; 64 raudteesõiduk on raudteeveerem raudteeseaduse tähenduses; 65 raudteeülesõidukoht on tee ja raudtee samatasandiline lõikumiskoht.

Tee ja raudteeülesõidukoha piiriks on tõkkepuu, selle puudumisel ühe- või mitmerööpmelist raudteed tähistavate liiklusmärkide asukoht; 66 registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi; 67 reguleerija on oma pädevuse piires liiklejaid suunav või peatav isik; 68 ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel Alalise liikme paksus ala.

Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva Alalise liikme paksus teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise Maailma rahva mootmed ja selliste teede omavahelisi lõikumisi.

Meresõiduohutuse seadus (lühend - MSOS)

Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata; 69 rööbassõiduk on rööbastel liiklemiseks ettenähtud sõiduk. Rööbassõidukiks käesoleva seaduse mõistes ei loeta raudteesõidukit; 70 suurveos on veosega või veoseta sõiduk, autorong või masinrong, mille kas või üks mõõde ületab käesoleva seaduse § 80 alusel kehtestatud nõudeid või kui veos ulatub sõidukist, autorongist või masinrongist ette- või tahapoole üle ühe meetri; 71 sõiduauto on sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhikohale kuni kaheksa istekohta; 72 sõidueesõigusega tee on tee, kus juhil on sõidueesõigus lõikuval teel sõitva juhi suhtes; 73 sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul; 74 sõidukite kolonn on kaks või enam üksteise järel organiseeritult liikuvat sõidukit; 75 sõidumeerik on autojuhi sõidu- ja puhkeaega registreeriv seade; 76 sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib Alalise liikme paksus tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas.

Kaherattaline mootorratas ja mopeed võivad Alalise liikme paksus liikuda kahes reas; 77 sõidurida on rida, mille moodustavad üksteise järel sõitvad sõidukid; 78 sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede lõikumisala.

Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus- haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee Alalise liikme paksus. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on mitterööbassõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas; 79 sõitja on isik, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda; 80 tasakaaluliikur on ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuv isetasakaalustuv kaherattaline üheteljeline sõiduk; 81 tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala.

Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad.

Kuidas teada saada kingad liikme suuruse

Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega asfalt- tsementbetoon- või muu selline kate ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee.

Suurenda liige 7 paeva

Pinnastee on põllu- metsa- või muu selline Alalise liikme paksus tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise Alalise liikme paksus selleks kujunenud; 82 teega külgnev ala on teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee; 83 teemärgis on teekattemärgis ja püstmärgis, millega kehtestatakse teatav liikluskord, aidatakse liikluses orienteeruda ja Alalise liikme paksus tähelepanu erinevatele ohuallikatele.

Teekattemärgis on teekattele kantud joon, nool, kirje või kujutis. Püstmärgis on teerajatise äärel vaheldumisi asetsevad valged ja mustad vöödid või valgele postile kantud helkur koos musta vöödiga või ilma selleta; 84 tegelik mass on sõiduki mass konkreetsel ajahetkel koos juhi, sõitjate ja veosega; 85 teljekoormus on osa sõiduki massist, mis telje kaudu koormab teed; 86 traktor on rataste või roomikutega põllu- või metsatööks ettenähtud mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille valmistajakiirus on vähemalt kuus kilomeetrit tunnis.

Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja; 94 veoauto on Alalise liikme paksus veoks ettenähtud auto; 95 õppesõiduväljak on selleks kohandatud ja muuks liikluseks suletud kattega tee või maa-ala; 96 õueala on jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud Alalise liikme paksus liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega; 97 ühissõiduk on ühistranspordiseaduse kohaselt ühistransporditeenust osutav buss, troll, tramm või sõitjaid vedav ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud sõiduauto; 98 ühissõidukirada on ühistranspordiseaduse kohaselt liinivedu teostavale ühissõidukile, samuti sõitjat vedavale taksole ja sõitjat vedavale bussile liiklemiseks ettenähtud sõiduteeosa, mis on tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega.

Ühissõidukirajal võib liigelda jalgrattaga, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend; 99 ülekäigukoht on sõidutee, jalgrattatee Alalise liikme paksus trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.

Ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui Alalise liikme paksus Alalise liikme paksus tasakaaluliikurijuht ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat; ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed.

Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise Alalise liikme paksus määravad foorituled või reguleerija märguanded.

Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal Alalise liikme paksus ega tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikuri juht ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal Alalise liikme paksus ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat; ümberpõige on möödumine sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest kasutatavalt sõidurajalt välja sõites.

Liikluskasvatus Utle mulle, kuidas oma peenise suurendada Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on: 1 ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt; 2 teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.

Rahvuslik liiklusohutusprogramm 1 Rahvusliku liiklusohutusprogrammi eesmärgiks on meetmete efektiivsem rakendamine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks ja liiklusõnnetuste Alalise liikme paksus hukkuvate ning vigastada Alalise liikme paksus inimeste arvu pidevaks vähendamiseks. Alalise liikme paksus korraldamine 1 Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.

Ilma asjaomast õigust omamata ei tohi liikluskorraldusvahendit paigaldada, teisaldada või eemaldada. Fooritulede tähendus 1 Ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust.

Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all Suurenda liige 19. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli. Tuled tähendavad järgmist: 1 roheline lubab liikuda; 2 roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; 3 kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil Alalise liikme paksus on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata; 4 punane keelab liikuda; 5 punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad Alalise liikme paksus rohelise tule süttimisest.

Foorituled on noolekujulised. Punane ja kollane tuli võivad olla ka ümmargused; sel juhul kantakse nendele noolte kontuurid. Tuled asuvad püstjalt. Tulede paigutus, põlemise järjekord ja tähendus on nii nagu ümartuledega fooril. Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas.

바쁘바 바뻐! 해적 선장 후크터스크 - 포셔의 하스스톤 전장

Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. Foori põhituled asuvad püstjalt nagu ümartuledega fooril. Rohelise tule kõrval on ühel või mõlemal pool lisasektsioon sõidusuunda näitava nooltulega, mis põleb roheliselt.

Kui lisasektsioonis põleb roheline nooltuli, tohib sõita noole suunas mis tahes põhitule põledes. Lisasektsiooni kustunud nooltule ajal ei tohi sõita noole suunas.

Foori rohelisele põhitulele võib olla kantud Alalise liikme paksus, mis näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes. Fooris on kolm püstjalt asetsevat valget tuld. Ülemine tuli kujutab S-tähte, keskmine rõht- ja alumine püstkriipsu. Viimase ülaots võib osutada pöörde suunda. Sisselülitatud tuled tähendavad järgmist: ülemine keelab sõita, keskmine keelab sõita ja teatab tulede vahetumisest, Alalise liikme paksus lubab sõita. Kui foori vasakpoolses sektsioonis põleb kaldristikujuline punane tuli, siis on keelatud sõita rajal, mille kohal foor asub.

Kui foori parempoolses sektsioonis põleb allasuunatud noole kujuline roheline tuli, siis on lubatud sõita rajal, mille kohal foor asub. Võidakse kasutada ka vahesektsiooni, milles võib koos rohelisega vilkuda või pidevalt põleda ülalt kaldu alla suunatud kollane nool.

Voite suurendada liikme paksust

Vahesektsiooni noole põlemine näitab, et see sõidusuund suletakse peatselt ja sellelt rajalt tuleb ümber reastuda noolega osutatavas suunas. Kui suunamuutefoor ei tööta Alalise liikme paksus asub kahekordsete katkendjoontega tähistatud raja kohal, on sellele rajale sõitmine keelatud. Fooris on kaks vilkuvat punast tuld. Tulede vilkumine keelab edasi sõita. Raudteeülesõidukohal võidakse lisaks kahele punasele vilkuvale tulele kasutada aeglaselt vilkuvat valget tuld; valge tule vilkudes võib raudteed ületada, punaste tulede vilkudes aga mitte.

Ülesõidufooris võidakse kasutada ka ainult punast ja rohelist tuld, mille tähendus on sama kui ümartuledega fooris.