Liikme mootmed hobuses

Hobused tuleb paigutada nii, et neil oleks võimalik näha ja kuulda ümbruses toimuvat, samuti sotsiaalselt suhelda teiste hobustega. Eesmärgiks on pidada hobuseid nii, et ei tekitaks neile asjatult valu, rahulolematust ja stressi. Pölvnemiselt ja tüübilt on eesti raskeveohobusega sarnane leedu raskeveohobune ja läti ardenn, kes on samuti aretatud belgia veohobuse ja kohaliku töu ristamise teel. Värvustest on suurenemas kõrbide hobuste osakaal. Lahendame sellised öised külaskäigud tordi saatmisega?

Tõu iseloomustus Eesti raskeveohobune on tüse, tugeva konstitutsiooniga, hästi arenenud Liikme mootmed hobuses ja tugeva luustikuga külmavereline hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel.

Esimesed ardennid imporditi Eestisse akadeemik A. Middendorffi algatusel Tõu aretuses ajalooliselt kasutatud ardenni tõugu hobuseid mitmetelt erinevatelt maadelt Rootsi, Holland, Belgia.

Liikme mootmed hobuses

Esimese maailmasöja ajal eesti ardennide töuaretustöö soikus, kuid elavnes taas Ardennide peamiseks levikualaks kujunesid Lääne- ja Ida-Eesti maakonnad. Peamiseks põhjuseks selleks oli antud piirkonna lubjarikas mullastik, mis tagas liblikõieliste poolest rikkaliku taimestiku, mis omakorda sisaldas küllaldaselt kaltsiumi, fosforit ja valku varavalmiva raskeveohobuse normaalseks kasvamiseks, arenemiseks ja sigimiseks.

  • Hobuste näitus Voore tallides – protokollid ja pildid – EHKAS – Eesti hobuse eest
  • Liikme visuaalne suurendamine
  • Liige paksuse normaalne suurus
  • Harjutused liikme allalaadimiseks

Eesti raskeveohobune on : - välimikult keskmise suurusega tüse ja madalajalgne - pea keskmine kuni suur ja suhteliselt kuiv - otsmik suhteliselt lühike, nina pikk - kael lühike ja lihaseline - selg lai ja lühike, mõnikord nõgusavöitu - rind sügav ja lai - laudjas iseloomulikult renjas ja luip ning suhteliselt suurte möötmetega - jalad laia seisuga, suurte sörgatsituttidega. Töug paistab silma hästi arenenud lihastiku, tugeva tüseda luustiku ning kuiva konstitutsiooni poolest.

Galopp Allüür on hobuse liikumisviis. Allüürid jaotatakse loomulikeks ja kunstlikeks. Põhiallüürid on sammtraav ja galopp. Tõust sõltudes võib esineda ka muid allüüre, näiteks küliskäikpass ja tõld. Allüürist sõltuvad hobuse kiirus, veojõud ja vastupidavus.

Välimiku puudustest on sagedasemad pehme selg, toores konstitutsioon, kitsas käik, pehmed sörgatsid, saabeljalgsus ja lamedad rabedasarvelised kabjad. Eesti raskeveohobused on iseloomult rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised.

Liikme mootmed hobuses

Eesti raskeveohobused on füsioloogiliselt ja majanduslikult varavalmivad. Heades söötmistingimustcs arenevad noorhobused kiiresti, kusjuures nende keskmine ööpäevane massi-iive on üle kilogrammi. Sageli saavad noorhobused täiskasvanuks juba enne kolme aastat.

Liikme mootmed hobuses

Sugulise kasutamise iga ulatub täkkudel Eesti raskeveohobuse viljakus on madalam kui tori ja eesti töul. Eesti raskeveohobuse tõu tervislik seisund on hea.

Arvatakse, et eesti hobune kuulub tarpanist arenenud põhja metsahobuste rühma koos suure hulga teiste kohalike tõugude: soome, žmuudi, vjatka, obva, tšuvaši, mezeni, onega, olonetsi, vologda, zemgali, obi, petšora, polesje, tavda hobustega. Paljud neist on juba välja surnud või ristatud kultuurtõugudega. Samas ei ole välistatud, et Eesti aladele rännanud inimesed tõid endaga kaasa idamaist tüüpi hobused Kaspia ja Araali vaheliselt alalt. Eesti hobune on säilinud tänapäevani ja sajandite vältel kohalike tingimuste mõjul kujunenud selliseks, nagu me teda tänapäevalgi Liikme mootmed hobuses väike, vähenõudlik ja vastupidav. Esimesed kirjalikud teated Eestimaa hobuste kohta on pärit XI sajandi kuulsalt maadeuurijalt Adam von Bremenilt, kelle kirjeldus lükkas täielikult ümber väite, nagu oleks eesti tõugu hobune põlvnenud saksa rüütlite poolt kaasa toodud araabia täkkudest.

Hobuste keskmine eluiga ulatub normaalsete pidamistingimuste juures 22 …25 aastani ning hobuste eluea vähenemist viimastel aastatel ei ole tõestatud. Pölvnemiselt ja tüübilt on eesti raskeveohobusega sarnane leedu raskeveohobune ja läti Liikme mootmed hobuses, kes on samuti aretatud belgia veohobuse ja kohaliku töu ristamise teel.

Värvustest on suurenemas kõrbide hobuste osakaal. Tänapäeval on tõu peamiseks aretus- ja säilitusmeetodiks puhtatõuline aretus koos sisestava ristamisega. Sugulastõugudega on tõus kasutatavad rootsi ardenn, belgia ardenn, nõukogude raskeveohobune ja leedu raskeveohobune.

Liikme mootmed hobuses