Mojutab liikme suuruse kontseptsiooni jaoks

Logistika planeerijate abistamiseks ja sõbralikele väejuhtidele ülevaate andmiseks koostab Eesti olemasolevat HNS-i võimekust hõlmava andmekogu. Vägede Eestisse saabumisel viib läbi nende vastuvõtmist, koondumispiirkonda liikumist. Valmistab ette Kaitseministeeriumi eelarve lisataotlusi toetamaks HNS-i tegevusi. Koordineerib tsiviilmeditsiini varude HNS-iks kasutamist. Kaitseb sõjalisi üksusi, piirkondi, tegevusi või baase tegevuse vastu, mis kahjustab nende efektiivsust, ja aitab säilitada üksuste valmisolekut ülesannete täitmiseks. Vastutab rajatiste remondi ja ehitamise, ühendusteede, sõbralike vägede vastuvõtuks vajaliku HNS-i alase tegevuse, tagala-ala taastamise, tegevuse tsiviilehitusfirmadega koordineerimise, ehitusmaterjalide hankimise ja ajutise elektrienergiaga varustamise tagamise eest.

Nende operatsioonide läbiviimine eeldab, et riik, kelle territooriumil operatsioon toimub või kelle territooriumil asetsevad operatsioone läbiviivad NATO väed, osutab nendele vägedele vajalikku toetust.

Kujunenud julgeolekukeskkonnas on vastuvõtva riigi toetuse Host Nation Support — HNS1 osutamine ning selleks valmistumine Eesti kaitselahendi seisukohalt väga olulise tähtsusega.

HNS-i süsteemi ülesehitamine on vajalik nii NATO kui ka muude rahvusvaheliste operatsioonide või õppuste läbiviimisel. Sellest tulenevalt on HNS kui sõjaline võime dokumendis «Kaitsejõudude arengukava » kinnitatud eelisarendatavate sõjaliste võimete nimekirjas. Vastuvõtva riigi mojutab liikme suuruse kontseptsiooni jaoks olemus Vastuvõtva riigi toetus on oluline osa kõikide operatsioonide ja õppuste stsenaariumis, seda nii NATO Põhja-Atlandi lepingu artikli-5 kohastes ja mitte artikli-5 kohastes situatsioonides kui ka tegutsemisel koos teiste sõbralike riikide vägedega.

Vägede saabumise kiirust mõjutab otseselt, kui suure osa toetusest suudab Eesti võtta enda kanda ja kui efektiivselt seda osutatakse. Efektiivne HNS sõltub operatsioonile eelnevast heast planeerimisest ja koordineerimisest, sest kriisisituatsioonis on uue plaani väljatöötamisest tunduvalt lihtsam muuta olemasolevat. Edukaks HNS-i planeerimiseks on vajalik kõikide osapoolte selge arusaam Eesti võimekusest ja saabuvate vägede vajadustest.

Vaata Video Suurenda peenise

HNS on oluline täiendus saabuvate vägede koosseisu kuuluvale orgaanilisele toetusele ja seda osutatakse vastavalt Eesti õigusaktidele, prioriteetidele ja tegelikule võimekusele nii suures ulatuses kui võimalik. Definitsioon Vastuvõtva riigi toetus on tsiviil- ja sõjaväeline toetus kaasa arvatud varustus, rajatised, teenused ja muu toetusmida osutab Eesti või muu vastuvõttev riik rahu- häda- kriisi- ja konflikti olukorras NATO ja teistele sõbralikele vägedele ja organisatsioonidele, kes paiknevad või tegutsevad vastuvõtva riigi territooriumil või läbivad seda.

Kontseptsiooni eesmärk Käesoleva kontseptsooni peamiseks eesmärgiks on anda põhimõttelisi juhiseid HNS-i osutamiseks ja plaanide väljatöötamiseks. Käsitlusala ja rakendatavus Kontseptsioon annab HNS-i planeerimise ja täideviimise doktriini ja protseduuride osas suuniseid ja juhiseid Eesti kaitsejõudude kõikidele tasemetele.

  • Kas on aeg uuendada NATO strateegilist kontseptsiooni?
  • Озеро снова стало мертво -- или, по крайней мере, представлялось .
  • Suurenda valgu liige
  • Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse kontseptsiooni kinnitamine – Riigi Teataja
  • Suurus 12 kuni 20 liiget

Efektiivse planeerimise ja täideviimise saavutamiseks peavad protsessi olema kaasatud Kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude kõik tasemed, samuti asjasse puutuvad ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja eraettevõtted. Käesolev kontseptsioon kirjeldab protseduure, kohustusi ja ülesandeid, mis on seotud HNS-i plaanide ja täideviimise dokumentide väljatöötamisega. Nende printsiipide järgimine ei taga edu iseenesest, vaid loob kindla aluse eduka HNS-i plaani koostamiseks.

Need printsiibid on järgmised: 1. Vastutus: iga riik vastutab oma missioonidele saadetud vägedele piisava toetuse kindlustamise eest.

NATO uus strateegiline kontseptsioon – EATA – Eesti NATO Ühing

Korraldus: HNS on põhiline täiendav toetus Eestisse saabunud üksustele, mida Eesti Vabariik tagab vastavalt oma maksimaalsele võimekusele. Logistika planeerijate abistamiseks ja mojutab liikme suuruse kontseptsiooni jaoks väejuhtidele ülevaate andmiseks koostab Eesti olemasolevat HNS-i võimekust hõlmava andmekogu. Õigused: Eesti määrab Mojutab liikme suuruse kontseptsiooni jaoks planeerimiseks ja täideviimiseks Kaitseministeeriumi näol ühe keskse esindaja, kellele antakse HNS-i kokkulepete täitmiseks vajalikud õigused.

Koordineerimine ja koostöö: hea koordineerimine ja koostöö vastuvõtva riigi, saatvate riikide ja NATO juhtide vahel tõstab operatiivset efektiivsust, säästlikkust, välistab omavahelise võistluse väheste ressursside jagamisel ja tagab vägede kui terviku heaolu. Ökonoomsus: HNS-i planeerimine ja täideviimine peab kajastama nõudmiste tagamiseks saada olevate ressursside kõige efektiivsemat ja ökonoomsemat kasutamist. HNS-i planeerimisel tuleb arvesse võtta tsiviilressursside maksimaalset kasutamist.

Eesti kaitsejõud ei loo omale võimekust, mis on olemas tsiviilsektoris. Tuleb rõhutada, et finantsdetailide kokkuleppimine HNS-i plaanis enne vägede missioonile saatmist ja vastuvõtmist on väga oluline. Hindamine: HNS-i plaanid ja dokumendid vaadatakse perioodiliselt läbi, hinnatakse nende vastavust operatiivplaanidele ja võetud rahvusvahelistele kohustustele ning vajaduse korral neid muudetakse. Hinnatakse ka HNS-i ülesannete täitmisega seotud rajatisi ja vajaduse korral koostatakse nende vajalikule tasemele arendamise kavad.

Harjutamine: Eesti kaitsejõud kontrollivad vastavalt oma väljaõppeplaanidele perioodiliselt HNS-i alast võimekust, plaane ja protseduure.

Eesti NATO Ühing (EATA)

HNS-i planeerimisprotseduurid HNS-i planeerimine, olgu siis valmisolekuplaanide, kriisireguleerimisoperatsioonide Crisis Response Operations — CRO või õppuste jaoks, on interaktiivne protsess, mis peab lähtuma situatsiooni ühesest mõistmisest ja tõenäoliselt saada olevatest ressurssidest. HNS-i planeerimisel tekkinud vajadus võtta suund strateegilisele lähenemisele nõuab tugevat koordineerimist NATO strateegiliste ülemjuhatajate Strategic Commanders — SC poolt, et sõlmida rohkem üldisi kokkuleppeid, mis on kasutatavad mitmete operatsioonide ja harjutuste läbiviimisel.

Suurenda liige on reaalne

Sageli võib ette tulla juhuseid, kus ühe vastuvõtva riigi käest vajab toetust suur hulk saatvaid riike. Eeltoodud põhjustel nõuab planeerimisprotsess tegevuste dubleerimise vältimiseks koordineerimist. Tuleb luua ka mehhanism, mis tagaks üldiste plaanide uuendamise vastavalt nende kasutamisel saadud kogemustele.

Nende operatsioonide läbiviimine eeldab, et riik, kelle territooriumil operatsioon toimub või kelle territooriumil asetsevad operatsioone läbiviivad NATO väed, osutab nendele vägedele vajalikku toetust. Kujunenud julgeolekukeskkonnas on vastuvõtva riigi toetuse Host Nation Support — HNS1 osutamine ning selleks valmistumine Eesti kaitselahendi seisukohalt väga olulise tähtsusega. HNS-i süsteemi ülesehitamine on vajalik nii NATO kui ka muude rahvusvaheliste operatsioonide või õppuste läbiviimisel. Sellest tulenevalt on HNS kui sõjaline võime dokumendis «Kaitsejõudude arengukava » kinnitatud eelisarendatavate sõjaliste võimete nimekirjas.

HNS-i planeerimine tuleb läbi viia operatiivplaneerimisega samaaegselt ja koordineeritult. Kui algab planeerimine spetsiifilise operatsiooni või kriisireguleerimisoperatsiooni CRO jaoks, vaadatakse sellekohased vastuvõtva riigi toetuse korraldused Host Nation Support Arrang ements — HNSA läbi ja muudetakse vastavaks konkreetse missiooni nõuetele.

On väga oluline, et HNS-i planeerimine oleks täielikult integreeritud logistilise planeerimise protsessi. Olemaks efektiivne, peab HNS-i planeerimine hõlmama kõikide tasemete staape ja kõikide osalevate riikide esindajaid.

Kegeli liikme suurem liige

Kontaktisikule tuleb anda kõikide osaliste vahendamiseks ja oma riigi nimel rääkimiseks vajalikud volitused. Koordineerimine on vajalik jõupingutuste harmoneerimiseks ja planeerimisprotsessi läbinähtavaks muutmiseks, mille tulemuseks on maksimaalne ökonoomsus nii planeerimiseks vajaminevas ajas kui ka vajalikes ressurssides. Lisaks aitab see koondada planeerimisprotsessis osalevate staapide jõupingutused.

Eluliselt vajalik on vastuvõtva riigi toetuse korralduste HNSA väljatöötamisel staapide logistika, õigus- ja finantsstruktuuride tihe koostöö nii staabisiseselt kui ka vastuvõtva riigi HNsaatva riigi SN ja asjaomase sõbraliku väejuhi staabi vahel, samuti ka rahvusvaheliste läbirääkimiste käigus.

Samaaegselt selle tööga säilib vajadus olla kursis pidevalt areneva operatiivplaaniga, et tagada sellele HNS-i kontseptsiooni toetus. Lõpuks, operatsiooni alates, peab staap jätkama HNS-i jälgimist, tagamaks lepetest kinnipidamist ja reageerimist prioriteetide muutumisele.

Erinevateks operatsioonideks taotletava HNS-i olemus võib suuresti erineda tulenevalt vajadustest konkreetsetes olukordades. Sel põhjusel tuleb alusdokumentide väljatöötamisel saavutada tasakaal nende üldisuse ja detailsuse vahel.

Alusdokumendid on järgmised: a. Dokument vastuvõtva riigi toetuse korralduse HNSA väljatöötamiseks vajaliku haldamisstruktuuri mis hõlmab kõiki asjas osalevaid pooli moodustamise kohta.

HNS-i osutamise põhiprintsiipe kajastav dokument.

Kõigil huvilistel on strateegilise kontseptsiooni kodulehele võimalik kirjutada küsimusi ja kommentaare. Seekord ootavad eksperdid avalikkuse arvamust muudatustest, mida vajaksid NATO struktuur, kaitsejõud ja kaitsevõimekus.

Dokumendid, mis täpsustavad osutatavat HNS-i kaasa arvatud rahaline maksumus ja detailsed täitmise protseduurid sõltuvalt tegevuspaikadest tavaliselt rakenduskokkulepe JIA. Operatsioonide ja õppuste planeerimisel kasutatakse omandatud kogemuste alusel väljatöötatud viie-etapilist planeerimisprotsessi, mida kirjeldatakse käesoleva mojutab liikme suuruse kontseptsiooni jaoks 3.

Iga planeerimisstsenaariumi puhul ei ole vaja kõiki etappe läbida. Kõige keerulisema planeerimisstsenaariumi — rahuaegsete valmisolekuplaanide — koostamise puhul on tähtsaimad protsessi esimesed kolm etappi, mille käigus luuakse detailne vajaduste taotlus SOR ja rakenduskokkulepped JIA.

Etappide 4 ja 5 täideviimist alustatakse alles siis, kui on kavas valmisolekuplaan aktiveerida. Samas on tõenäoline, et teatud kriisistsenaariumide planeerimisel ei ole alati otstarbekas kõiki etappe üksteise järel läbida.

Lisaks võidakse HNS-i lepete väljatöötamise kiirendamiseks mõnikord protsessi lihtsustada ja näiteks võimalusel mõned etapid ära jätta või töötada mitmega samaaegselt.

HNS-i planeerimisüritused Täielik planeerimisprotsess koosneb viiest etapist. Etapp 1. Missiooni analüüsi tulemusel määratleb NATO väejuht esmalt kõige üldisema HNS-i vajaduse, mis toetab tema staabi poolt väljatöötatud valmisolekuplaane, samuti arvestades saatvate riikide SN kui neid on võimalik määratleda vajadust HNS-i osas.

Kui võimalik, määratakse vajamineva toetuse tüüp ja ulatus, samuti Mojutab liikme suuruse kontseptsiooni jaoks üldine võimekus ja soov sellist toetust osutada. Välja arvatud väga väikeste õppuste puhul, töötatakse tavaliselt välja vastastikuse mõistmise memorandum MOU kui strateegilise ülemjuhataja SC ja HN-i vahel on olemas üldine MOU, võib kasutada seda. Etapp 2.

Etapp 3. Lisaks koostab komitee oma vastuvõtvat riiki HN esindava te liikme te juhtimisel üldise plaani selle kohta, millist toetust on vastavalt esialgsetele taotlustele initial SOR võimalik osutada. Töötatakse välja tehniline kokkulepe TA 2. Etapp 4. Tutvumiskäigud vastuvõtvasse riiki viiakse läbi ühis- ja ühendalustel combined and joint basiskaasates erinevaid riike ja väeliike.

Etapp 5. HN täidab JIA lisad, näidates ära, millistel alustel taotlusi täidetakse, kaasa arvatud teave selle maksumuse kohta. JIA-s kirjeldatakse ka tegevuspaikadest sõltuvate toetuse osutamise protseduuride üksikasju. Rakenduskokkuleppe allkirjastamine lõpetab HNS-i planeerimisprotsessi.

Seetõttu ei ole siin kirjeldatud mitte ainult Eesti kui vastuvõtva riigi funktsioone, vaid on üldiselt ära toodud ka saatvate riikide ja NATO väejuhi kohustused ja ülesanded.

Alternative Media vs. Mainstream: History, Jobs, Advertising - Radio-TV-Film, University of Texas

Kuigi vastuvõttev riik HN ja saatvad riigid SN osalevad protsessis aktiivselt ja konstruktiivselt, on Eesti-poolse toetuse planeerijatele tähtis teada, millised vastutusalad ja ülesanded kuuluvad NATO väejuhi pädevusse. Ta kindlustab nende fondide piisavuse ja otsib puudujääkide puhul lisarahastamise võimalusi.

Samuti kindlustab ta HN-ile selle HNS-i rahalise hüvitamise, mis kuulub ühisrahastamisele; 13 omab õigust nõuda ettekandeid nende HNS-i varude kohta, mis on vastuvõtva riigi HN poolt määratud ja kokku lepitud toetamaks NATO juhtimise all olevaid vägesid. NATO väejuht määrab ettekande formaadi, sisu ja esitamise sageduse, konsulteerides selleks eelnevalt HN-iga; 14 määrab HNS-i osutamise prioriteedid ja lahendab toetuse osutamisega seotud konfliktsituatsioonid. Eesti kui vastuvõtva riigi kohustused ja ülesanded Kaitseministeerium on HNS-i osutamise planeerimises juhtministeerium ja kannab HNS-i planeerimise ja koordineerimise eest üldist vastutust.

Kaitseministeeriumil on kohustus koordineerida HNS-i planeerimist ja täideviimist kõigi asjasse puutuvate ministeeriumide ja ametkondadega. Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevad kohustused ja ülesanded on toodud järgnevas loetelus, mis ei ole lõplik: 2.

Kaitseministeeriumi ja allasutuste kohustused ja ülesanded 2. Kaitseministeerium: 1. Koostab HNS-i poliitilised juhised ja määrab lõppeesmärgi ning ülesanded. Töötab välja Eesti HNS-i planeerimise ja täideviimise protsessi põhimõtted ja protseduurid.

Suurim liige maailma suurusfoto

Teostab kontrolli HNS-i tegevuste üle. HNS-i juhtkomitee peab koosnema Kaitseministeeriumi ja asjakohaste ametkondade esindajatest. Taotleb HNS-i ja peab asjakohaseid läbirääkimisi. Peab välisriikide asjaomaste esindajatega läbirääkimisi vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks missioonile saadetavatele Eesti üksustele neile operatsioonide piirkonnas vajaliku toetuse ja teenuste osutamise tagamiseks. Peab läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks Eestisse saabuvatele sõbralike riikide vägedele HNS-i osutamiseks.

See hõlmab ka Eesti võimekuste ja piirangute hindamist toetamaks HNS-i taotlusi ning õigust läbirääkimisteks kehtivates lepetes muudatuste tegemise üle vastavalt operatiivolukorrale. Valmistab ette Kaitseministeeriumi eelarve lisataotlusi toetamaks HNS-i tegevusi. Esitab Vabariigi Valitsusele soovitusi selle kohta, milline kaitseväe ja tsiviilinfrastruktuur on vajalik HNS-i osutamiseks ning millised parendused on mojutab liikme suuruse kontseptsiooni jaoks infrastruktuuri NATO standarditega vastavusse viimiseks.

Vaatab üle õigusaktide muutmise ja plaanide koostamise vajaduse, et aidata kaasa tsiviilressursside kasutamisele HNS-i ülesannete täitmisel. Osutab väejuhile abi õigusküsimustes. Planeerib ja haldab HNS-ile ressursside määramist. Loob HNS-i andmekogu ja haldab seda.

Töötab välja vägede vastupidavuse sustainment prioriteedid ja ressursid. Planeerib ja hangib kaitseväe rahu- ja sõjaaja varustuse ja logistilise infrastruktuuri vajaduste toetamiseks vajalikud ressursid.

  • Рокочущий грохот был теперь очень силен.
  • Надежда исчезла, едва был открыт воздушный шлюз.
  • Millised meeste liikmete suurused
  • Optimaalne liikme suurus I

See hõlmab ka vastuvõtva riigi mojutab liikme suuruse kontseptsiooni jaoks, operatsioonidel olevate vägede vastupidavuse prioriteetide määramist ja koordineerimist sõbralike riikidega ning vastavate ametivõimudega.

Planeerib vastuvõtva riigi poolt osutatavat meditsiinilist toetust. Määrab kindlaks meditsiinilise toetuse põhimõtted, et luua suutlikkust osutada taotletavat meditsiinilist toetust.