Suurus keskosa liige maailmas, Ameerika Ühendriigid – Vikipeedia

Nii on näiteks laps ligikaudu 10 korda pikem meriseast, merisiga aga omakorda korda pikem algloomast ca 1 mm pikkusest amööbist või vetikast. Vaatlejad lähtuvad aja ning ruumi mõistete kujundamisel ühesugustest aistingutest, sest inimese nägemismeel ei suuda vaatlejate aistingutes tekkivaid erinevusi tuvastada. Kui vaatlejal puuduks mõistus mõtlemisvõime , siis poleks ta suuteline tekitatud terviklikke mõttekujundeid liigitama ega omavahel seostama. Valdava osa inimeste usk nii määratletud välismaailma objektiivsesse ehk inimesest sõltumatusse olemasolusse põhinebki sellel, et kõik tervete meeleelunditega inimesed saavad nende elundite abil maailma kohta põhijoontes ühesugust infot. Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas.

  1. Liikmete mootmed kodakondsusega
  2. Peenise suuruse poiss kell 10 aastat

Mis on loodusteaduslik meetod? Kui palju me oskame seda igapäevaste küsimuste lahendamise juures rakendada? Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi.

Sõna teaduslik viitab meie Suurus keskosa liige maailmas juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse andmete kogumise järel püstitatakse hüpotees oletus, kuidas asi võiks ollaseejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment või sihipärane vaatlusviiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta.

Loodusteadus­likust meetodist tuleb lähemalt juttu edaspidi p. Loodusnähtuse kirjeldus annab omavahelises loogilises seoses ning sobivat terminoloogiat kasutades edasi antud nähtusele iseloomulikke jooni vastab küsimusele kuidas? Loodusnähtuse seletus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest vastab küsimusele miks?

Seletus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Miks-küsimuste ahelad lõpevad füüsikas reeglina printsiipidega, sest printsiipe me ei oska enam seletada. Me nendime, et loodus lihtsalt on selline. Pädevaks nimetame ennustust, mis täitub ennustatud nähtus toimubki. Loodusteadusliku ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Loodusteaduste ja põhjuslikkuse seostest tuleb lähemalt juttu käesoleva õpiku 4.

Looduse erinevad struktuuritasemed ei ole üksteisest täiesti sõltumatud. Tallinnas asuva Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi nimes ja tegevustes saavad kokku koguni kolm loodusteadust. Teeme nüüd kiire ülevaate neist loodusteadustest, mida koolis õpitakse omaette ainena.

See tähendab astronoomia ja kosmoloogia vaatlemist osana füüsikast, geoloogia pidamist üheks osaks geograafiast ning inimeseõpetuse ja ökoloogia käsitlemist osana bioloogiast. Geograafia on loodusteadus, mis uurib Maa pinda ja sellel toimuvaid protsesse. Geograafiat huvitavates loodusnähtustes osalevad objektid karakteristliku mõõtmega 1 m inimene kuni km maailmajaod. Bioloogia on loodusteadus, mis käsitleb elusas looduses kehtivaid seaduspärasusi.

6 maailma suurimat basseini

Bioloogia tegevusvaldkond looduse struktuuritasemete skeemil ulatub bioloogilist infot kandvatest molekulidest DNA kuni looma- ja taimekooslusteni välja. Skeemil on valitud bioloogia uurimisobjekti mõõtmete tinglikuks vahemikuks 1 mm kuni 10 m, ehkki ökosüsteemid võivad osutuda veel palju suuremateks. Keemia on loodusteadus, mis uurib ainete omavahelisi muundumisi ja sidet aine aatomite vahel. Keemia tinglik spetsiifiline tegevusala struktuuritasemete skeemil ulatub aatomi läbimõõdust 0,1 nm kuni suure molekuli mõõtmeni nm.

Pildil on võrrandite süsteem, mille mõnedel lihtsustatud variantidel toimib tänapäeva ilmaennustus ja kliima modelleerimine. Mõistagi Suurus keskosa liige maailmas kõik eelnev käesoleva õpiku kontekstis vaid taust füüsika kui loodus­teaduse määratlemisele. Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse põhivormide liikumist ja looduses esinevaid vastastikmõjusid. Füüsika opereerib kõigil looduse struktuuritasemetel, alates alusosakestest kuni Universumini tervikuna, kuid delegeerib probleemi sageli mõnele teisele loodusteadusele, mille uurimismeetodid on antud tasemel sobivamad.

Kõik loodusteadused püüavad tänapäeval üha rohkem muutuda täppisteadusteks, opereerides eelistatult arvuliste andmetega ning kasutades andmete töötlemisel ja oma mudelite kirjeldamisel matemaatikat. Kõige rohkem on see seni õnnestunud füüsikal.

Seepärast pole liialdus öelda, et füüsika uurib looduse põhivorme ainet ja välja täppisteaduslike meetoditega.

Suurus keskosa liige maailmas Milline liikme suurus on kusitlusega rahul

Loodusteaduste vajadus matemaatika järele on erinev, suurenedes liikumisel geograafia ning bioloogia juurest üle keemia kuni füüsikani. Füüsikat eristab teistest loodusteadustest kõigepealt matemaatiliste meetodite kõige ulatuslikum rakendamine. Füüsika üks eesmärke on luua loodusest kõige üldisemaid mudeleid. Pildil on Maa, Kuu, Merkuuri ja Päikse planetaarmudel, mis annab edasi olulisema informatsiooni nimetatud planeetide liikumise kohta.

Füüsika käsitleb füüsikalisi objekte. Üldiselt on objekt see ese, nähtus või kujutlus, millega meie inimesed kui subjektid — parajasti tegeleme. Füüsikalisteks objektideks on eelkõige esemed füüsikas öeldakse — kehad ja kõige üldisemad looduse nähtused sulamine, aurustumine, laetud kehade tõmbumine või tõukumine jne. Kehade vastastikmõjusid tõmbumist või tõukumist vahendavad väljad on siis mõistagi ka füüsikalisteks objektideks.

Tuntuimateks näideteks väljade kohta on elektriväli ja magnetväli, millega oleme põhikoolis juba natuke tutvunud. Laiemas tähenduses võib füüsikalisteks objektideks nimetada ka loodust uuriva inimese vaatleja välja mõeldud objekte, niivõrd kui need kontrollitavalt suhestuvad looduses reaalselt eksisteerivate objektidega.

Selles mõttes on füüsikalisteks objektideks näiteks Suurus keskosa liige maailmas esinevad hüpoteetilised osakesed, mille olemasolu pole veel täielikku katselist kinnitust leidnud. Füüsikaliste objektide lihtsustatud mudeleid leiab näiteks arvutisimulatsioonides. Selles simulatsioonis jäetakse arvestamata terve hulk viskekeha liikumist mõjutavaid faktoreid.

Suurus keskosa liige maailmas Poolliige Tema struktuur ja suurused

Füüsika kujundab füüsikaliste objektide kõige üldisemaid mudeleid, mida laialdaselt Suurus keskosa liige maailmas ka teised loodusteadused. Loodus on väga mitmekesine, mistõttu uuritava objekti kõigi omaduste samaaegne arvestamine on üldjuhul võimatu ja sageli ka mitte­vajalik.

Füüsikaline mudel rõhutab loodusobjekti neid omadusi, mis on antud kontekstis olulised. Füüsika kui loodusteaduse olemust õigesti mõistes tuleb arvestada, et füüsika kooliülesanne on arutlus ülesande koostaja poolt ette antud mudeli raames ja mudeli täpsustamisel muutub ka ülesande vastus. Kui me näiteks uurime kahuri laskekaugust, siis on kasutatava mudeli kõige tähtsamaks tingimuseks kiirus, millega mürsk kahuritorust välja lendab. Kindlasti tuleb kõigis vähegi töötavates kahurilasu füüsikalistes mudelites arvestada ka mürsule lennu ajal mõjuvat raskusjõudu.

Mürsule õhu poolt mõjuv takistusjõud aga jäetakse kooliülesandes tavaliselt arvestamata. Niisiis pole füüsikaline mudel enamasti mitte tegelikkuse vähendatud koopia, nagu seda näiteks on laeva- lennuki- või automudel.

Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad km ulatuses Codi neemest Rio Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatšide Piedmontigakuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda Mississippi jõe alamjooksu orgu Mehhiko lahest Caironi Illinoisi osariigis ja lääne poole Balconese astanguni Texases. Kalda lähedal on ulatuslik mandrilava. Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud Long Islandi saar, lehtersuudmed New YorgiDelaware'i ja Chesapeake'i laht ning Albemarle'i ja Pamlico väin ning meresaared Georgia ranniku lähedal.

Tegelikkust vähendavatest ja suurendavatest füüsikalistest mudelitest tuleb juttu allpool p. Teadusbuss on Eesti Füüsika Seltsi üks ettevõtmisi, mille eesmärk on sütitada kooliõpilastes huvi loodusteaduste vastu.

Teadusteatri tegijad peavad suutma füüsika keelt tavakeelde tõlkida. Katsed ja praktilised tööd, just sealtkaudu võiks alustada oma teed looduse seaduste mõistmiseks. Nagu juba öeldud p. Väga oluline on mõista, et me õpime füüsikaliste suuruste definitsioone lähtuvalt soovist väljendada oma mõtteid lühidalt.

Kui me ei kasutaks füüsikalisi suurusi, siis peaksime uuritavat olukorda väga paljusõnaliselt kirjeldama. Sisuliselt tähendaks see füüsikaliste suuruste määratluste paljukordset väsitavat ümberjutustamist. Näiteks kui me oleme põhikoolis hästi ära õppinud rõhu mõiste, siis on meie jaoks kohe arusaadav lause Vedeliku rõhk anuma põhjale on paskalit.

Suurus keskosa liige maailmas Oige liikme suuruse video

Rõhu mõiste kasutamist vältides peaksime sedasama mõtet väljendama lausega Anuma põhja pindala igale ruutmeetrile mõjub põhja pinnaga ristuvas suunas jõud njuutonit.

See lause on eelmisest palju pikem ning füüsikalisi suurusi ja ühikuid mitte tundva inimese jaoks üldse mitte selgem, sest oluliselt on suurenenud tundmatute sõnade arv pindala, ruutmeeter, jõud, njuuton. Füüsikalised suurused ja mõõtühikud moodustavad süsteemi, milles mõned suurused ja ühikud on valitud vastavalt põhisuurusteks ja põhiühikuteks.

Olles aru saanud füüsikaliste põhisuuruste olemusest, võime nendest lähtudes rangelt tuletada kõik teised suurused. Sümbolpimedus või lihtsalt hea nali? Füüsikaliste suuruste omavahelise seose kohta kehtivaid lauseid, mis on kirja pandud tähiste abil, tunneme füüsika valemitena.

Valemite kasutamine võimaldab meil oma mõtteid veelgi lühemalt kirja panna. Pahatihti taandatakse füüsika tundmine valemite päheõppimisele ja nende rakendamise oskusele. See oskus on aga üpris väärtusetu, kui puudub sügavam teadmine füüsikaliste suuruste olemuse ja valemite mõtte kohta. Valemite mõtet mitte mõistev inimene lahendab füüsika ülesannet nagu ristsõnamõistatust.

Kas kass, kes kaalub 15kg võib sellise veidra liiklusmärgiga Suurus keskosa liige maailmas üle minna? Igaüks, kes on piisavalt palju lahendanud ühe ja sellesama autori ristsõnu, teab hästi, et neis ristsõnades esinevad mõisted korduvad, sest ka autori teadmistel on piir. Kui näiteks ristsõnas esineb küsimus Maakitsus Tais — 3 tähte, siis piisavalt palju ristsõnu lahendanud inimene lihtsalt teab, et sinna tuleb kirjutada tähed KRA.

Ta kirjutab need tähed ja lahendab ristsõna edukalt — absoluutselt teadmata, et Tai on riik Kagu-Aasias, ning teadmata, mis asi on maakitsus. Lahendaja on küll mehaaniliselt ära õppinud seose Maakitsus Tais — Kra, kuid ta pole mõistnud seose mõtet. Tähekombinatsioon Kra on tema jaoks pime sümbol ehk sümbol, mille tähendust ta ei tea.

Olles valemid mehaaniliselt pähe õppinud, võib inimene küll füüsika ülesande formaalselt edukalt lahendada, asendades valemis tähed arvudega ning seejärel korrutades või jagades, kuid sellisest oskusest on reaalelus vähe kasu.

Nii ongi gümnaasiumi füüsika ainekavas nüüdseks loobutud valemite peast teadmise nõudest. Gümnasist peab vaid Suurus taiusliku liikme foto sobiva valemi teiste hulgast ära tunda.

Rõhutagem, et füüsikalised suurused ning nende mõõt-ühikud on samuti looduse mudelid. Kui me näiteks mõõdame koolilaua pikkust, siis ei Suurus keskosa liige maailmas meid parajasti laua laius või kõrgus, Suurus keskosa liige maailmas lauapinna värvusest või materjalist. Nii saame looduse ühe lihtsaima mudelina füüsikalise suuruse nimega pikkus, aga põhimõtteliselt samamoodi ka teised füüsikalised suurused.

Niisiis erineb füüsika teistest loodusteadustest selle poolest, et ta annab neile füüsikaliste suuruste näol kasutada looduse kõige üldisemad mudelid. Vastupidist me eriti ei tähelda, sest teiste loodusteaduste mudelid ei ole reeglina füüsikale vajalikul määral üldkehtivad. Biofüüsika käsitleb bioloogilisi objekte füüsikaliste meetoditega. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi biofüüsikud uurivad näiteks purpurse mitteväävlibakteri fotosünteesi. Füüsika kolmandat peamist erinevust teistest loodusteadustest oleme juba maininud.

See on hästi näha looduse struktuuritasemete skeemilt J. Kui bioloogia võib struktuuritaseme mõõtme vähenemise käigus oma probleemi edasi suunata keemiale ning keemia omakorda füüsikale, siis füüsikal pole probleemi enam kuhugi suunata. Bioloogia ei pea seletama, miks aatomid biomolekulides on seotud just sellel või teisel viisil.

Sideme probleemidega tegeleb keemia. Samas ei pea keemia seletama, miks aatomid omavad just selliseid mõõtmeid või miks aatomi kõige sisemises elektronkihis ei saa olla üle kahe elektroni.

Ameerika Ühendriigid

Neile küsimustele vastab füüsika. Analoogiliselt võib geograafia Suurus keskosa liige maailmas mõõtme suurenemisel pöörduda abi saamiseks füüsika poole. Näiteks nendib geograafia fakti, et inimeste poolt kasutatava ajaarvestuse aluseks on Maa ja Kuu perioodiline liikumine, aga millised need liikumised täpselt on ja kuidas nad kajastuvad kalendris, see on juba füüsika teema. Füüsika seletab Päikesesüsteemi komponentide liikumist ja teket, kuid ei suuda hetkel veel anda kõikehõlmavat vastust küsimusele, miks ikkagi Universum tervikuna kiirenevalt paisub.

Pole ka olemas ühtegi teist loodusteadust, millele füüsika selle probleemi edasi suunata saaks. Niisiis tegeleb füüsika looduse äärmiste struktuuritasemetega. See eristab füüsikat kõige selgemini teistest loodusteadustest. Võtame nüüd kokku füüsika peamised erinevused teis­test loodusteadustest: Füüsikale on omane täppisteaduslike matemaatiliste meetodite kõige ulatuslikum rakendamine; Füüsika tekitab looduse kõige üldisemad mudelid füüsikalised suurused ja nende mõõtühikudkõik teised loodusteadused kasutavad neid; Füüsika tegevusala hõlmab kogu loodusobjektide mõõt­mete skaalat.

Füüsika tegeleb kõige suuremate ja ka kõige väiksemate loodusobjektidega. Millist fotoaparaati valida? Füüsika annab siin põhilised valikukriteeriumid. Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad km ulatuses Codi neemest Rio Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatšide Piedmontigakuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda Mississippi jõe alamjooksu orgu Mehhiko lahest Caironi Illinoisi osariigis ja lääne poole Balconese astanguni Texases.

Kalda lähedal on ulatuslik mandrilava. Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud Long Islandi saar, lehtersuudmed New YorgiDelaware'i ja Chesapeake'i laht ning Albemarle'i ja Pamlico väin ning meresaared Georgia ranniku lähedal.

  • За пропустившим его стеклом не было никакого сада -- только круговой проход, круто загибающийся кверху.
  • [VSL] Dictionary of Foreign words
  • Едва он вышел из комнаты, как встретил Алистру, которая даже и попытки не сделала показать, что оказалась здесь по чистой случайности.
  • Liikme suurus Schoolboy
  • Ему удалось проследить этот рисунок вплоть до самой середины озера, где глубина уже скрадывала детали.
  • India – Vikipeedia

Jõgi lookleb ja moodustab palju järvi. New Orleansist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav delta. Geograafiline asend, riigi kuju[ muuda muuda lähteteksti ] Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõjad pole Ameerika Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril — Kanada ja Mehhiko — on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite arvel.

Ka on naaberriigid varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava tööjõuga, olnud tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusväljaks, aidanud niiviisi kaasa USA õitsengule. Olgugi et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Üle ookeanide kulgevad head ja mõõduka pikkusega ühendusteed. Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest.

Euroopa-sidemed olid varem ülitähtsad — tuli ju sealt suurem osa Ameerika Ühendriikide rahvastikust, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi olulised, kuid jäävad üha enam muude sidemete varju.

Varem suheldi Euroopaga peamiselt põhjapoolsete sadamate kaudu, mis on lõunapoolsega võrreldes Euroopale märksa lähemal ja ka loodusoludelt soodsamad.

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Need sadamad jäävad riigi siseosadest aga mõnevõrra eemale. Talveks see meretee aga külmub. Lõunas saavad Ameerika Ühendriigid üle Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Kariibi mere istandusriikide ja mitme Ladina-Ameerika maaga.

Pärast panama kanali valmimist Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille kaudu peetakse ühendust paljude Vaikse ja India ookeani maadega. Küll on aga läänerannikul vähe häid looduslikke sadamaid. Rannik ise asub enamikust USA osariikidest võrdlemisi kaugel ja partneriteni teisel pool Vaikset ookeani, näiteks Jaapani ja Hiinani, on palju maad. Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist.

Suurus keskosa liige maailmas Kuidas suumida liige on praktiliselt

Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu välja veninud. Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks Hawaii saared. Riigi põhiosa välja jäävad Alaska ja Hawaii asub vahemikus —68W ja 50—25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N.

Pinnamood[ muuda muuda lähteteksti ] Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas.

Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatši mäestik Suurus keskosa liige maailmas Mount Mitchell m. Alaskast lõuna pool on põhja—lõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-KordiljeeridKaskaadid ja Sierra Nevada Mount Whitney m ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul. Pinnamoe mõju[ muuda muuda lähteteksti ] Üheks peamiseks teguriks on mäestikud.

Kliima[ muuda muuda lähteteksti ] Kliima erineb sõltuvalt laiuskraadist ja geograafilisest asukohast. India asetseb troopikavöötmes ja lähistroopikavöötmes.

Tänaseks on õppekava muutunud ja FLA osa selles vähenes oluliselt. Uuele õppekavale vastav õpik on siit keskkonnast leitav. Käesolev õpik on jätkuvalt sobiv neile, kes otsivad põhjalikumat käsitlust. Ka füüsika on alguse saanud Vana- Kreeka fi losoofi de töödest.

Suuremas osas Dekkani kiltmaast on troopiline kliima, põhjapiirkonnas on temperatuurid tunduvalt madalamad. Geograafiliste tegurite tõttu on suuremas osas Indias ja Lõuna-Aasia idapool kliima teistsugune, kui laiuskraadidele tüüpiline. Puudub pöörijoonelähedane kõrbe- ja rohtlavöönd, sest maismaa ja meri soojenevad maismaamasside ebasümmeetrilise asendi tõttu ekvaatori suhtes erinevalt.

  • Nimi[ muuda muuda lähteteksti ] Nimi "India" tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindūš.
  • Maailma suurimad basseinid - Retseptid Ja Reisimine -
  • Писатель упоминал, что ему иногда приходило в голову написать также и продолжение "Города и звезд", но он колеблется.
  • Video massaazi suurendamine liige
  • А рядом с кратером лежали обломки звездолета.
  • e-õpik : Füüsikalise looduskäsitluse alused

Himaalaja mõjutab suurema osa India kliimat, sest mäed kaitsevad Tsentraal-Aasia külma eest. Kogu India Himaalajast lõuna pool asetseb troopikavöötmes ja seal domineerivad Aasia mussoonid. Õhk Suurus keskosa liige maailmas sooja ookeani kohal kogunud endasse palju niiskust, mis sajab vihmana alla, kui tuuled ületavad rannikulähedasi mägesid.

Detsembrist veebruarini puhub kuivemat tuult Suurus keskosa liige maailmas märtsist maini on kliima kuiv ja kuum. India kliimat mõjutavad tugevalt Himaalaja ja Thari kõrb. Himaalaja takistab Kesk-Aasia katabaatituulte ligipääsu, mistõttu on suurem osa Indiast soojem kui ülejäänud alad, mis asuvad sarnastel laiuskraadidel. Thari kõrb meelitab ligi niiskusesisaldusega suvised edelamussooni.

Loodepiirkondade kõrbetes, kuhu mussoonid enamasti ei ulatu, on sademeid vähe, rannikumadalikel ja mäenõlvadel on neid palju. Mäenõlval paiknev Cherrapunji küla Meghalaya osariigis on maailma sademeterikkaim koht: sealne aasta keskmine sademete hulk on 11 mm. Suvine sademete hulk varieerub tugevasti ka aastati.

Rannad ja kaguosa jäävad vihmaperioodi kõige raskemate rünnakute alla ning neid räsivad igal aastal tsüklonid ja üleujutused. Indias on ülekaalus neli suurt kliimagruppi: troopiline märg, troopiline kuiv, lähistroopiline niiske ja mägine. Suvel on keskmine temperatuur 37,8—46,1°. Kõrgeim Indias registreeritud temperatuur oli Phalodis Jodhpuri ringkonnas Rajasthanis 51,0°.

Himaalajas uhub vihm palju mulda ja kruusa jõgedesse. Iga-aastaste üleujutuste ajal toovad Ganges ja selle lisajõed tasandikele viljakandvaid setteid. Need setted on aastatuhandete jooksul soodustanud intensiivset põllumajandust, kuid need ka raskendavad kunstlikku niisutust ja hüdroenergeetikat. Jaanuaris Mis on suurim liikme suurus meestel veebruaris puhuvad kirdest talvemussoonid.

Sajab vähe ja ilm on jahe. Vihmaperioodide vahele jäävad kuiva ja sooja ilmaga kevad ja sügis. Kogu Indias Himaalajast lõuna pool on kevad, suvi ja sügis väga soojad: igal aastal tuleb ette temperatuuri üle 50 °C.

Eriti Gangese tasandiku niiske õhk teeb kliima mõnikord raskesti talutavaks. Lõuna-Indias on ka talvel päris soe. Dekkani kiltmaal on jahedam, Põhja-Indias esineb ka pakast. Talvel moodustub Aasia kohal suur kõrgõhuala, mille mõju all on ka põhjapoolkera külmapoolus.

Suuremas osas Indias ja lähedastel merealadel puhub sel ajal kirdemussoon. Põhja-Indias Himaalaja lähedal valitsevad loodetuuled.

Marina Sands Skypark, Singapur Neid basseine pole kunagi liiga palju Arvate, et miski ei suuda meres ujumist võita? Mõned maailma suurimad basseinid pakuvad rannaribadele oma raha eest põgenemist - nad pakuvad valget liiva, tseruloonivett ja rohkelt ruumi pritsimiseks, ilma et osa looduse meeldivatest ruumidest oleks merevetikaid pole näha. Massiivsed basseinid - mõned tehniliselt dubleeritud inimtekkelised laguunid - on tõelised imed, mis konkureerivad kaunite randadega, mida teenib emake loodus ise. Ole valmis suplema planeedi kuues suuremas basseinis.

Kirdes asetsevad mäed takistavad Siberi külma õhu sissetungi. Dekkani kiltmaal on enamikus kohtades troopiline kliima, jaanuari keskmine temperatuur on 20—25 °C, Põhja-India tasandikel langeb see umbes 15 °C-ni. Talvel on üldiselt kuiv, kuid eriti Dekkani kiltmaa idaranniku lõunaosas, kus mussoon on kogunud Bengali lahelt piisavalt niiskust, sajab palju vihma. Kevadel Aasia kõrgrõhkkond nõrgeneb ja kirdemussoon vaibub. Tugeva päikesekiirguse ning kuiva pilvitu kontinentaalõhu tõttu võib minna väga soojaks.

Paljudes kohtades on mai aasta kõige soojem kuu. Vastu suve läheb ilm ebastabiilseks. Edelamussoon puhken ühte lugu, tuues niisket õhku ning pilvi ja vihma.