Sex-liikme mootmed ja kujundid

Klaas-silikaatne eluvorm. Mul on organism korrast ara. Sa oled. Liitlause: rind- ja põimlause.

Neid oli siin tuhandeid kordi rohkem kui meie taevas, võis avastada mistahes kujutise, isegi omaenda profiili. Imetlesin vist küll terve tunni seda punatoonilist etüüdi. Urgitsesin mullast gra-naatkive, kogusin jõhvikaloikudest terveid peotäisi rubiine. Paraku muundas elektri-laterna kaine valgus rubiinid kvartsikildudeks.

Siis märkasin tervel kivilillede buketti. Ronisin uurima, kas see on mägikristallide kogum või midagi varemtundma-tut. Kui ma kaljult alla hüppasin, kristallid kaenlas see oli siiski mägikristall, mitte rubiinseisid minu ja raketi vahel kolnu kummutit.

Ei, ega ma sellest veel heitunud. Need Sex-liikme mootmed ja kujundid standardsed, keras-udukogu kõige tavalisemat tüüpi tööküberid, kärgjate fotosilmadega küllaltki kitsa lauba-mälu-seadme all ja nelja jalaga, mis kinnitusid paindliigestega meelekohtade kõrgusele.

VõõrpSikestel peetakse sellist skeemi kõige ratsionaalsemaks. Langetatud õlavööga masinad käivad, ülestõstetuga töötavad püstiasendis.

Kitsal laubal aga silmasin standardset märki: ruutu kähe joonekesega vasakul ja kahega all — kaks korda kaks on neli. Ah jaa, siin oli kunagi programm-masinate tehas.

Küberteatmik jutustas mulle sellest. Noh, pole midagi karta. Ilmselt oli masin mitte ainult iseliikuv, vaid ka kõnelev. Ainult ta kõneles liiga kiiresti. Liigutasin kätt paremale ja alla, näitamiseks, et tempot tuleb alandada. Masin nähtavasti tundis seda žesti, sest kädin kätkes, kuulsin artikuleeritud sõnu võõr-päikeste kooddialektis. Kuid ma sain vastuse. Huvitav, kas tasub olla masinate jumal, kas see oleks meeldiv? Ja «tehas on maha jäetud, personal evakueeritud. Sellest suurushullusest paistnuks nagu midagi ebanormaalset.

Kas poleks ehk Sex-liikme mootmed ja kujundid hoiduda maniakiga kohtumisest? Lendasin korraga üles ja enne kui midagi taibata jõudsin, maandusin ühe masina lamedale pealaele. Ülejäänud hoidsid mind paremalt ja vasemalt kaenla alt. Ja sedamaid liipasid nad läbi lömastatud jõhvikate värvi loikude. Kuhu nüüd? Laske lahti! Neil olid valumetal-list teravate servadega kämblad ja ma kartsin tõrkuda, et nad äkki mu skafandrit ei rebestaks. Masinate jalad põrasid kividel, nende samm oli inimeste omast tunduvalt sagedasem.

Kihutasime teetul maastikul autobussikiirusel. Mul vabises kõik sees, istmik tüütas löökidest vastu roboti jäika pealage, silmis vehklesid karmiini, kinaveri, krapp-laki, suuriku võõped.

Liikusime üle vabarnapunaste nõlvade, läbi tumegra-naatse orulammi, üle kirsisiirupit meenutava jõe, süüvisime bordoovärviliste kaljude vahelisse nõkku. Punav päike Ea käidus juba silmapiiri poole ja varjud, teravad nagu igasugusel õhuta planeedil, valandusid musta tusina üle lagendike. Sukeldusime natukeseks tussi, uppusime pimedusse. Polnud midagi näha, kuidas ma ka silmi pungitasin.

Masinad aga kiirgasid infrapunast valgust, nad tatsusid endise kindlusega edasi.

Ja jälle jõudsime pimedast lõõmpunasesse päeva. Silmasin eemalt paistvaid pikki tehasehooneid ja värvigammat rikkuvaid prožektorite kollaseid silmi, keevituse helesiniseid sähvatusi. Tavaline pilt. Minu ees oli harilik võõrpäikes-laste maa-alune varjend, mis õhuta planeetidel meteoriitide eest kaitses. Kõik oli selge. Lüüs kaldtee lõpus. Hapniku- lämmastiku- heeliumi- vesinikuballoonid.

Teispool lüüsi koridor. Toas vann ja ratomaator — võõrpäikeslaste imeriist, mis reastab aatomid vajaliku korra kohaselt ja valmistab programmide alusel mistahes toitu.

Programmilindid olid mul kaasas. Oodates, millal «Tema» mu välja kutsub, vaaritasin endale praetud speksi, küpsetatud spek-si, kardra, ju-ju ja kastme. Mis see niisugune on, oleks mõttetus seletada. Need toidud leiutasid võõrpäikeslastest keemikud oma laboratooriumes.

Segude valemid on uskumatult pikad ega ütle teile midagi. Üldiselt on speks midagi rasvaselt soolast, kardra magushaput, ju-ju lõhnab apelsinidest ja heeringast ning kaste tundub maitsetu nagu vesi, äratab aga hundiisu. Äratasin siis endas hundiisu, õhtustasin speksi ja kõige muuga ning kuna «Tema» mind ikka veel ei kutsunud, keerasin magama. Oli olnud ränk päev. Ma kruvisin ruumi, siis sellest välja, rappusin tasasel lagipeal, sattusin vangi või siis külla.

Ja kui te sellistes tingimustes veel erutusest magada ei saa, siis ma teid küll Sex-liikme mootmed ja kujundid kadesta.

Ma magasin hommikuni. Mind äratasid külalised — samuti masinad, kuid eilsetest tükk maad suuremad, sellised kõlakad, et nad ei saanud tuppa ronida, kutsusid mind vestluseks tühja, minevikus tõenäoliselt võimlana käsutatud saali, mille keskel oli kuiv bassein. Basseinis nad võtsidki aset, suunanud oma fotosilmad minule. Neilgi kinnitusid jalad paindliigestega kõrvadele ning laubad kandsid embleemi «kaks korda kaks».

Kuid eilsete masinate laubad olid madalad, lamedatel lõustadel jahmunud-idiootlik ilme.

Sex-liikme mootmed ja kujundid

Nüüdsetel aga varjusid silmad sügavale monumentaalse lauba alla, ilme aga muutus sellest tõsiselt-taunivaks, sügavmõtteliseks.

Need olid arvatavasti tõepoolest sügavmõttelised masinad, sest ruudukeste kõrvale oli neil kruvitud kaheksa nulliga plaat. Sadu miljoneid elemente — see tähendab kõrgeklassilisi raale. Kas peab skafandri selga tõmbama? Oleks võinud ka ise minuga kõnelda, mitte õukonnaraalide vahendusel. Sex-liikme mootmed ja kujundid polnud isu kraaklemist alustada. Jutustasin lühidalt, et olen kosmoserändur, saabusin kaugelt planeedilt nimega Maa, vaatlen nende kerasudukogu, pöörasin sisse nende Earopi, kuna meil on manner Euroopa, kus ma elan.

Vahistasin õlgu. Kolmas päris: «Mitu nulli sul on? Võiksin pea anda, et- nende hääl muutus aupaklikuks. Ta ületab meid kähe järguga. Aksioomid on vaieldamatud. Ainult Tema teab kõike.

Meelde jätta on parem. Kõige parem on meelde jätta varemtundmatut. Ja taas: «Ainuüksi Tema, kõikearvutav, annab aksioome. Võrrandeid lahendada on parem. Kõige parem on koos tada lahenduste algoritme.

Need on mul juba meelest läinud' unustada on hälbi. Ja see deklamatoorium lõppes niiviisi: «Kes teeb hästi, sellele lisatakse nulle. Kaks korda kaks on neli. Ma toetan. Ma olen literatest kõrgemal.

Mina näiteks olen kaheksanulline küber-uurija «A», ma olen astronoom. Minu seltsimees «B» on kaheksanulline bioloog, see kaheksanulline «C» aga on keemik ja füüsik. Olen kosmoserändur, see on komplekseriala, mis sisaldab astronoomiat, bioloogiat, keemiat, füüsikat ja muud.

Masinate aupaklikkus pani mu pea pööritama. Ja Sex-liikme mootmed ja kujundid jalamaid käristada. A-kaheksanulline tormas esimesena rünnakule: «Milliseid planeete te meie udukogus tunnete? Eai, Eazu, Ealin-lin, Earop. Veel Eedana planeet-pealinn, see, kust ma saabusin. Näiteks ruudus A-1 teame meie 27 tähte,» pasundas A. Ma pole seda nii üksikasjalikult uurinud. Mitut aatomitüüpi Teie Kümnenulline tunneb? Proovisin neid järjestikku üles lugeda: vesinik, heelium, liitium, berüllium, boor, süsinik, lämmastik, hapnik, fluor, neoon, naatrium, magneesium, alumiinium.

Üldiselt jõudsin päris õnnelikult skandiumini välja. Aga kas teil, kes te seda loete ja muigate, on nad kõik peas? Ja tõi kõhe oma teadmisvarud lagedale: «Skandium. Järjenumber Tuuma laeng Stabiilse isotoobi aatomkaal 45, tuumas 21 prootonit ja 24 neutronit. Ebastabiilsed isotoobid 41, 43 ja Kõigil beetakiirgus positronide vabanemisega. Isotoobil 43 on jälgitav välisorbiidi k-ülevõtt. Poo-lestusperioodid: isotoobil 41 — 0,87 sekundit, isotoobil Polnud mul midagi lisada.

Siis astus ette B, et mind lõplikult lömastada: «Aga iseennast te tunnete ju suurepäraselt, Teie Kümnenulline? Mida võite te meile teatada oma keha koostisest?

Tähtis osa on selles süsivesikutel, rasvadel, veelgi tähtsam valkudel, mille koostis on kodeeritud nukleiinhapetesse. Valgud kujutavad endast põimunud, kokku kleepunud või siis kerra tõmbunud niidikuju-lisi hiidmolekule. Nad kõik koosnevad aminohapetest.

Polnud aimugi. Aga kas teil on aimu? Nad hakkasid vähimatki kohmetust tundmata, mind enam Kümnenulliseks Kõrgeaususeks tituleerimata,- minust avameelselt pajatama nii, nagu mina kõneleksin katsekoertest: «Ta teab vähem kui meie.

Võimalik, et ta tegelikult polegi kümnenulline. Tuleks ta kest avada ja blokid üle lugeda,» soovitas A. Peaaegu kõik elemendid on koormatud selle iseremondiga, eksistentsi tagamisega. Maailma tundmaõppimisega tegeleb küll vaevalt tuhandik nendest. B teadustas üle terve planeedi minu häbistamisest: «Kosmosest saabunud objekt osutus organogeensöks robotiks. Ta kuulutas enda universaalseks kümnenulliseks, kontrollimisel aga ilmnes, et ta arvutab aeglaselt, ta teadmised pole spetsiifilised, on pinnalised ja ebaolulised.

Ta ei ole eriteadlane üheski valdkonnas, tunneb isegi iseenda konstruktsiooni nõrgalt ja vajab hoolikat uurimist meie planeedi kvalifitseeritud masinate poolt. Mitte kunagi pole hilja õppida ja järgmised päevad veetsime uudishimulike A, B ja C-ga kaunis kooskõlas.

Ilmutasin omapoolset uudishimu, misläbi omandasin hea hulga teadmisi teavakehade, valkude ja isotoopide kohta. Neid andmeid ma praegu lagedale ei kraami, need pakuvad huvi vaid eriteadlastele — koordinaadid, valemid, energiatasemed, kõik täpsetes arvudes. Peale selle sooritasime huvitavaid ekskursioone. A näitas mulle astronoomiaobservatooriumi suu-repäraseima kilomeetrise vaakuumteleskoobiga.

Võõrpäikeslased valmistavad läätsi mitte läbipaistvast ainest, vaid pingestatud vaakuumist, mis murrab valguskiiri niisamuti, nagu murrab temast mööduvat valguskiirt Päike. B demonstreeris Pisa torni mõõtmetega elektronmikroskoopi. Ja nad näitasid mulle kõik kolmekesi tehast, mida ma saabumispäeval kaugelt nägin — Sex-liikme mootmed ja kujundid sinetavatest tuledest lõõmavat hoonet.

Huvitav oli näha ametiõuedel toorikuid: jalgade, eraldi paremate ja vasakute viirge, riiuleid kõrvadega, silmade virnu, nurgelisi kolpasid, mis olid veel tühjad, mäluseadmeteta, ja üksikuid standardseid, nummerdamata mälublokke. Samas kõrval, teispool seina, said esialgse programmeerimise uued läikima viksitud kaheksanullised. Murduvate viimistlemata häältega kaagutasid nad segiläbi: «Tema on kõikteadja. Tema on kõikjal viibija. Tema on kõikvõimas.

Tema annab aksioome. Teada on hea, teada saada on parem … Mäletada on hea, unustada on halb …» Ja kõikjal masinad, masinad, masinadl Masinad teleskoobi juures, masinad mikroskoobi juures, masinad tehases masinaid valmistamas. Mitte ainsatki elusat inimest kui võõrpäikeslasi inimesteks nimetada. Masinad uurijatena. Kelle jaoks, milleks? Teada on hea, teada saada on parem! See on aksioom. Kes annab aksioome? Aksioomide andja! Imepärane idealismi-ilming masina teadvuses. Ta lõi maailma ja aatomid.

Ja meid iseendanäoliseks ning -taoliseks. Usklike masinate naiivne ülbus! Kui on jumal, siis tingimata nendetaoline. Ta on lõpmatu. Teadusefanaatik, kes praktilises elus midagi ei märka, olles haaratud uurimisest uurimise pärast.

Või hull, kelle arutu lalina masi-naloogika aksioomideks muudab? Mu kõrgesti õpetatud sõbrad ei näinud midagi väljaspool oma eriala piire, nad võtsid lihtlabaselt omaks kõige totramaid ideid. Muide, nagu ma veendusin, tuli totrusi ette ka motted suurendavad liikme erialal, niipea kui nad omaenda sfääri Sex-liikme mootmed ja kujundid väljusid.

Ma jutustasin kaheksanullisele A-le Maast. Jutustasin, nagu te aimata võite, armunud nooruki paatose.

Sex-liikme mootmed ja kujundid

Rääkisin värvustest, vikerkaare seitsmest värvusest, pärusest, lasuursinisest, sidrunjasi, kuldsest, apelsinjast ja kõigist rohelise varjunditest, kõigest, mida earoplased oma ühevärvilisel planeedil ei näinud, kõnelesin briisidest ja tormidest, niiske mulla ja kõdulehtede lõhnast, üliküpsete metsmaasikate joobnustavast aroomist, meelespealillede naiivsest õrnusest ja enesekindlatest, tihedalt pähe tõmmatud ruskete barettidega paksukestest männiriisi-katest, Vestsin … ja kuulsin korraga sisisevat pominat.

A kustutas mu sõnad oma masinmälust. Ma ei vaadanud teleskoobiga. Miks sa minuga vaidled, sa pole ju astronoom?

Sex-liikme mootmed ja kujundid

Valguse kurus on piirkiirus. Teil ei ole ju mere köhal katust. C katkestas mind: «Need on kõik ebatäpsused. Miks sa minuga vaidled? Sa pole ju keemik ega füüsik. Asi oli selles, et nendega hommikust õhtuni kütmata võimlas kõneldes sain natuke külma ja nina muutus nohuseks.

Arusaamatuid helisid kuuldes küsisid ka-heksanullised minult, mida ma nende spetsiifiliste, läbi nina hääldatavate sõnadega öelda tahan. Mul on organism korrast ara. Tänane analüüs näitab veres karbäksüülradikaali sisalduse tõusu. Ma kutsun otsekohe välja fllterseadme, me tühjendame su verest, separeerime radikaali …» «Ma eelistan klaasitäit LA võõrpäikeslaste ravim, mille toime meenutab pipranaps! Joon selle sisse, heidan pikali, katan ennast võimalikult kõvasti kinni.

Maksin kätte kõigi solvangute eest: «Teie, te malmkolud, te jäikadeks joodetud ajud, vigadega trükitud skeemid, teie ninatud, aevastust mõistmatud spetsialistikesed-spetsifistikesed, kitsaste kolu-dega kõndivad kõlakad, teie ärge tulge inimesega inimese üle vaidlema.

Inimene — see on uhke, inimene — see on keerukas, see on ülev määratlematus mida ei anna kokku arvutada. See on teadmatu, et aga teadmatut mõista, tuleb arutleda. Teid aga on õpetatud üksnes korrutama, et kaks korda kaks on neli, kolm on rohkem kui kaks! Me ei tea, mida tähendab «arutlema». Anna meile arutlemise algoritm. Ja seejärel kogu Sex-liikme mootmed ja kujundid, õhutatuna kuumast joogipoolisest, palavikust ja inspiratsioonist, märkisin üles tõdesid, mida Maal tunneb iga esimese kursuse tudeng, aga millest pole vähimatki aimu kaheksanullise mäluga rauakämpudel.

Kaks korda kaks on neli matemaatikas, kuid looduses ei käi see alati nii lihtsalt.

Sex-liikme mootmed ja kujundid

Looduse lõpmatuses ei leidu absoluutselt ühetaolisi esemeid ja absoluutselt samalaadseid kordusi. Kaks abielupaari — see tähendab nelja inimest, ei tähenda aga nelja sõdurit. Kaks tütarlast ja kaks vanaeite on neli naist, mitte aga neli tantsijatari. Ja kolmgi pole alati rohkem kui kaks: kaks tarkpead on arukamad kolmest ohmust, keks vaprat ajavad pakku kolm argpüksi. Seepärast tuleb enne, kui kaht kahega korrutada, kontrollida, kas saab kaht eset Sex-liikme mootmed ja kujundid ühetaolisteks ja kaks korda identseteks.

Kui aga opereeritakse tundmatuga, ei ole logaritmide abil tehtud arvutused tõesemad kui kohvipaksult ennustamine. Isegi kui ei saa eristada teist sammu esimesest, sajandat, tuhandendat ja miljonendat teisest, ei tohi veel väita, et ka miljones esimene samm on samasugune. Meie tee kulgeb mööda maismaad, suubub aga kuskil merre ja kui me liigume kangekaelselt edasi, siis upume. On valemeid jalakäijatele, on valemeid meresõitjatele.

Arvutusmeetodit tuleb muuta õigeaegselt. Ega tohi unustada planeetide kerakujulisust: kes läheb itta, saabub lõppude lõpuks läänest. Maailm on lõputu, silmapiir aga alati piiratud. Me tunneme vaid osakest maailmast, see on meie jaoks hiiglasuur, lõpmatusega võrrelduna aga tühine. Me jälgime omaenda ümbrust ja peame loodusseadusteks järeldusi omaenda vaatlustest.

Kuid Prantsusmaa seadused lõpevad Prantsuse piiril, maismaa seadused mererannal. Kes läheb itta, saabub läänest. Ja see, mis meile meie silmaringis näib aksioomina, on tegelikult vaid reegel, on kohalik, ajutine ja kuskil teispool horisonti mitmesugustest tingimustest piiratud.

Browser cookies disabled

Maailm on lõpmatult mitmekesine ning puuduvad ühtsed meetodid selle uurimiseks ja ülevaatamiseks. Kolme kilomeetrit eelistan Sex-liikme mootmed ja kujundid kõndida jalgsi, kolmküm- meffd sõidan autoga, kolmsada rongiga, kolm tuhat lennukil, kolmesaja tuhande jaoks ehitan raketi, kolmesaja miljoni jaoks tuumaraketi, kolmesaja triljoni jaoks footonraketi.

Siia, kerasudukogusse lendamiseks footonrakett ei kõlba, selleks läks tarvis võõrpäikeslikku integrammeerimist. Ja need raketispetsialistid, kes inte- grammeerimist ei tunne, elavad alalises kiusatuses väita, et lennud kerasudukogusse on üldse mõeldamatud. Kirpu vaatlen ma luubiga, bakterit läbi mikroskoobi. Mikroskoobil on oma piir — valguslaine pikkus.

Sügavamale tungimiseks käsutan elektronmikroskoopi, sest elektrilained on valguse omadest lühemad. Kuid elektronide jälgimiseks on elektronmikroskoop põhimõtteliselt kõlbmatu. Ning elektroonikaspetsialistid tunnevad alalist kiusatust väita, et elektron on jagamatu ja koguni tunnetamatu.

Kuigi me teame suurepäraselt, et see nii ei ole. Maailm on lõpmatult mitmekesine. Alati teame me üht osa ja on midagi, mida me ei tea. Kui tundmatu pole oluline, me ennustame ja arvutame küllalt edukalt. Kui tundmatu täidab olulist funktsiooni, lõhkevad meie arvutused seebimullidena. Ja arvutustead-lased tunnevad alalist kiusatust väita, et teadus on ennast ammendanud, et edasi on tegemist määratlematuga, hoomamatuse, ületamatusega.

Sex-liikme mootmed ja kujundid

Nähtavasti pole kuigi mõnus möönda, et sa ravida ei oska, hoopis meeldivam on haigus ravimatuks kuulutada. Ebamugav on öelda, et oled sattunud ummikusse, meeldivam on kinnitada, et kaugemal pole midagi. Aga kaugemal on alati midagi.

Mõistus ei tunne tunnetuse piire. Öö läbi panin ma neid käibetõdesid kirja, hommikul aga lugesin nad ette kol-mele malmkoluga kuulajale, ise algaja luuletajana elevil, lootes südamepõhjas, et rehabiliteerin end nende fotoelementsilmis.

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava

A, B ja C — kõik kolm korraga — otsustasid mu sõnad mälust kustutada. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhtumid: nimisõna ja nimisõna, omadussõna ja nimisõna; kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine. Pöördsõna lahkukirjutamine muudest sõnadest. Arvsõna kokku- ja lahkukirjutamine. Arvsõna ja kuupäeva märkimine. Käänete kasutusvõimalusi. Käändsõna veakriitilisi vorme. Omadussõna võrdlemine.

Pöördsõnavormide aegade, tegumoodide ja kõneviiside, käändeliste vormide kasutamise võimalusi. Lihtlause ja liitlause. Osalausete piir ja selle tähistamise võimalused. Kirjavahemärkide kasutamine loetelus ja liitlauses järjestikuse asetusega osalausete puhul.

Sidesõna ning siduv ase- ja määrsõna osalausete alguses. Otsekõne ja selle kirjavahemärgid. Ütte kirjavahemärgid. Sõnavara: eakohased võõrsõnad, sünonüümid, antonüümid, fraseologismid. Sagedasemate võõrsõnade tähendus. Sõnade mitmetähenduslikkus. Sõnaraamatu kasutamine: sõna tähendus ja õigekirjutus. Tekstiõpetus Teksti adressaat ja eesmärk suulises ja kirjalikus suhtluses. Vestlus, arvamusavaldus, teabe edastamine. Tarbetekst: kiri, lühisõnum, juhend. Tarbeteksti kasutamine.

Teabetekst: aimetekst, teatmeteose tekst, tabel.

Kaheksanullised

Teabeteksti kasutamine. Meediatekst: uudis, kuulutus, reklaam, tele- ja raadiotekst. Meediateksti kasutamine. Teksti peamõte. Teksti kompositsioon. Teksti kavandamine. Tekstiloome: kiri, sõnum, iseloomustus, jutt, kirjeldus, arvamus, dialoog, kuulutus, reklaam.

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Mõisted: arvamus, kirjeldus, iseloomustus, fakt, juhend, teatmeteos, tabel, kuulutus. Kirjandus 2. Ilukirjanduse eripära. Kujundiline keel. Tõepärasus ja fantaasia. Ilukirjandus ja teised kunstiliigid. Rahvalaul, rahvajutt, rahvaluule lühivormid. Proosa: ajalooline jutustus, seiklusjutt, kriminaaljutt, fantaasiajutt, loomajutt; humoresk, anekdoot, naljand. Luule: luuletus, valm. Draama: näidend.

Õpilaste omalooming. Mõisted: rahvalaul; muinasjutt, muistend, kõnekäänd, naljand; jutustus, seiklusjutt; luuletus, valm; riim; kujund; võrdlus, kordus, teema, näidend, vaatus; film, seriaal.

  • Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava – Riigi Teataja
  • Login - CAS – Central Authentication Service
  • Kas mehed tahendavad liiget
  • Georgi Gurevitš.
  • Õppesisu 2.
  • Но то, что они увидели, куполом уже не было: теперь это была уже почти полная сфера, потому что грунт из-под нее вымело -- Они погубили свой корабль, и многие из них были убиты.
  • Хилвар пристально наблюдал за матерью, и его взгляд, как показалось Элвину, выражал не только тревогу, но и - Мы не хотим заставлять тебя делать что-либо против воли, но ты, конечно, должен представлять себе, что будет означать встреча наших народов.

II kooliastmel loeb õpilane tervikuna vähemalt 12 ilukirjandusteost. Õppetegevus 1. Sel kooliastmel saab õpilane ettekujutuse keelest kui suhtlusvahendist ja arenevast süsteemist. Keeleteadmiste omandamisel on peamine keelekasutuse, mitte analüüsi aspekt. Tähtis on, et selgeks saaksid tüüpilised keelenähtused ja mõistetaks keele variatiivsust. Grammatilise süsteemiga rööbiti käsitletakse õigekirja- ja keelehooldeküsimusi. Lauseõpetuses on olulisim lausemoodustus, mida vaadeldakse tihedas seoses tekstimoodustusega.

Lauseanalüüs on minimaalne, mõisteid selgitatakse lihtsate tüüplausete põhjal. Vormiõpetuses on oluline tähenduskülg, vormide stiiliväärtus ning nende kasutamine. Sõnavaratöös juhitakse tähelepanu sünonüümikale, sõnade stiiliväärtusele, mitmetähenduslikkusele, väljenduse täpsusele. Õpilasel kujundatakse harjumus kasutada keelekäsiraamatuid koolis ja kodus.

Õpilane tutvub olulisemaga eesti keele ajaloost, teadvustab murrete olemasolu. Kirjandusõpetus keskendub kunstilise teksti mõistmisele ja tõlgendamisele. Sellega seoses käsitletakse ka kirjandusteooria põhimõisteid.

Liikme suurus cm lugemine põhineb õpetaja-õpilase valikul. Ilukirjandusteoste valikul peetakse silmas ka paikkonna kultuuriloolist eripära Sex-liikme mootmed ja kujundid, ajalooline taust vm ja sealt pärit autoreid.

Lugemiseks ja tunnis käsitlemiseks valitakse teoseid, mis esindavad erižanreid, ajastuid, kirjandusvoole ja on temaatikalt õpilasele huvitavad. Õpilase väljendus- ja esinemisoskuse arendamiseks luuakse reaalseid kõnesituatsioone, õpitakse suuliselt ettekantava teksti koostamist, kõne ja ettekande abivahendite kasutamist. Kirjalike tekstide koostamisel on rõhk looval žanripärasel eneseväljendusel, kuid õpitakse ka tarbetekstide koostamist.