Liikme suurus soltuvalt rahvusest, Ameerika Ühendriigid

Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Lõunas saavad Ameerika Ühendriigid üle Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Näiteks mangaani aga peab ostma kaugematest maadest.

Liikme suurus soltuvalt rahvusest

Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad km ulatuses Codi neemest Rio Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatšide Piedmontigakuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda Mississippi jõe alamjooksu orgu Mehhiko lahest Caironi Illinoisi osariigis ja lääne poole Balconese astanguni Texases.

Kalda lähedal on ulatuslik mandrilava. Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud Long Islandi saar, lehtersuudmed New YorgiDelaware'i ja Chesapeake'i laht ning Albemarle'i ja Pamlico väin ning meresaared Georgia ranniku lähedal. Jõgi lookleb ja moodustab palju järvi. New Orleansist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav delta.

  • Mittetulundusühing Eesti Montessori Ühing edaspidi ühing on avalikes huvides tegutsev juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus.
  • Rahvastiku põhitunnused
  • Suurenda kodu kodus Raagi mulle
  • [VSL] Dictionary of Foreign words
  • Rwanda – Vikipeedia
  • Suu suurus ja liige

Geograafiline asend, riigi kuju[ muuda muuda lähteteksti ] Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõjad pole Ameerika Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril — Kanada ja Mehhiko — on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite arvel. Ka on naaberriigid varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava tööjõuga, olnud tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusväljaks, aidanud niiviisi kaasa USA õitsengule.

Olgugi et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Üle ookeanide kulgevad head ja mõõduka pikkusega ühendusteed.

Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad km ulatuses Codi neemest Rio Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatšide Piedmontigakuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda Mississippi jõe alamjooksu orgu Mehhiko lahest Caironi Illinoisi osariigis ja lääne poole Balconese astanguni Texases. Kalda lähedal on ulatuslik mandrilava.

Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Euroopa-sidemed olid varem ülitähtsad — tuli ju sealt suurem osa Ameerika Ühendriikide rahvastikust, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi olulised, kuid jäävad üha enam muude sidemete varju.

Varem suheldi Euroopaga peamiselt põhjapoolsete sadamate kaudu, mis on lõunapoolsega võrreldes Euroopale märksa lähemal ja ka loodusoludelt soodsamad. Need sadamad jäävad riigi siseosadest aga mõnevõrra eemale. Talveks see meretee aga külmub. Lõunas saavad Ameerika Ühendriigid üle Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Kariibi mere istandusriikide ja mitme Ladina-Ameerika maaga.

Pärast panama kanali valmimist Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille kaudu peetakse ühendust paljude Vaikse ja India ookeani maadega. Küll on aga läänerannikul vähe häid looduslikke sadamaid.

Liikme suurus soltuvalt rahvusest

Rannik ise asub enamikust USA osariikidest võrdlemisi kaugel ja partneriteni teisel pool Vaikset ookeani, näiteks Jaapani ja Hiinani, on palju maad. Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu välja veninud.

Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks Hawaii saared. Riigi põhiosa välja jäävad Alaska ja Hawaii asub vahemikus —68W ja 50—25N.

Suurim järv on riigi läänepiiril paiknev Kivu järvmillest suurem osa jääb Kongo DV alale. Nende seas on BugaruraIwawa ja Mushungwe. Paljudes järvedes vohab vesihüatsintmis kasvab kiiresti ja moodustab vee pinnale tiheda vaiba. See soodustab soostumist, takistab liiklust ja hüdroenergia tootmist, rikub kalade elupaigad ja on soodne pinnas malaariat levitavate sääskede arenguks. Kõige soisem on idapiiri ääres.

Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N. Pinnamood[ muuda muuda lähteteksti ] Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad Isa ja Poja liikme suurus edastatakse, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas.

Liikme suurus soltuvalt rahvusest

Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatši mäestik kõrgeim Mount Mitchell m. Alaskast lõuna pool on põhja—lõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-KordiljeeridKaskaadid ja Sierra Nevada Mount Whitney m ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul. Pinnamoe mõju[ muuda muuda lähteteksti ] Üheks peamiseks teguriks on Liikme suurus soltuvalt rahvusest.

Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale.

Külm arktiline õhk tungib ida—läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Liikme suurus soltuvalt rahvusest kujundavad soojad ja külmad hoovusedfrondidtsüklonidpäikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud.

Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid külmas Alaska osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas lääneosariigis. Loodusvarad ja nende majandamine[ muuda muuda lähteteksti ] Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid.

Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida. Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on miljonit hektarit, seega umbes korda väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui Kanada ja Hiina. Majanduslikult väärtuslikku territooriumi, mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USA-l rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas — umbes miljonit hektarit ehk peaaegu 3 hektarit inimese kohta.

Üle kolmandiku pindalast ehk umbes miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud. Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit hektaritülejäänu on aga põllumajanduseks ja metsanduseks valdavalt kõlbmatu maa. Metsavarud [1] [ muuda muuda lähteteksti ] Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa.

Metsade üldpindala on u. Metsasus on Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas Metsad on enamasti suhteliselt Liikme suurus soltuvalt rahvusest ja liigirikkad. Kaks kolmandikku puidust annavad okaspuud ja kolmandiku lehtpuud.

USA-s kasvab Liikme suurus soltuvalt rahvusest metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad.

Navigeerimismenüü

Neid ürgseid metsi raiutakse vähesel määral. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad.

Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud, kuid need laastati juba Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes looduskaitse- vee- või mullakaitsemetsadena. Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja küpressimetsad.

Liikme suurus soltuvalt rahvusest

Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest.

Kalavarud[ muuda muuda lähteteksti ] Vanasti olid Ameerika Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes.

Heeringatturskasardiineeriti lõhelisi oli väga rikkalikult ka Vaikse ookeani rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli Mehhiko lahtkuhu Mississippi ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained.

Ameerika Ühendriigid – Vikipeedia

Ent kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb: territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti välismaalased. Oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure järvistu saastamine. Niisugustes tingimustes vähenesid kalarikkused tohutult. Alles viimase paarikümne aasta jooksul on tehtud tõsiseid pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde järvistusse kalajuurde tulnud.

Atlandi ookeani veed USA rannikul on kalast aga peaaegu tühjad. Veevarud[ muuda muuda lähteteksti ] Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu MississippiYukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on km3 viies koht maailmas. Sellele tuleb lisada km3 taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud.

Maavarad[ muuda muuda lähteteksti ] Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ameerika Ühendriikides palju maavarasid.

Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa. Neid maavarasid, mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest.

Liikme suurus soltuvalt rahvusest

Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA-s leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks.

Liikme suurus soltuvalt rahvusest

Täiesti puudub nikkelseda saadakse Kanadast. Näiteks Liikme suurus soltuvalt rahvusest aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA-s ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis.

Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vasepliitsingihõbeda ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost.